Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. · 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. · Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". · Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. · 15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile üks väga realistlikult kujutatud vanem mees. Selle teose autor on LUCIA LEGENDI MEISTER. · 16
Basiilikale on omane pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Niguliste kirikus on kaks altarit Maarja altar ning peaaltar. Peaaltari, kahekordse kappaltari tiibu kaunistavad Püha Nikolausi elu kujutavad maalid, keskosas ja avatud sisetiibadel paikneb nn. pühakute galerii paarikümne värvilise puuskulptuuriga. Niguliste kiriku kabelid. Mateuse kabel asus algselt torni lõunaküljel ning see on väike, piklik ja kahevõlviline. Püha Jüri kabel oli ka kahevõlviline, kuid see ehitati ümber 17. sajandi teisel poolel. Mõni aeg pärast Püha Jüri kabeli püstitamist, ehitati pikihoone põhjakülje idapoolsete võlvikute ette kitsas kahevõlviline kabel, mida hiljem hakati Väikeseks kabeliks nimetama.
Altar on maalitud praeguses Alsassis, Prantsusmaal asuva Isenheimi kloostri haiglakirikule, sest usuti, et kindlasti oli piinadest moonutatud kehaga Kristus erilise tähendusega haiglas vaevlevatele patsientidele. Füüsiline haigus on patu märk, usuti neil aegadel, ning meenutati ka altarimaalil patu ligiolekut: imelik roheline olend inglite seas, aknast sisse murdev kurat. Altari kõrvaltahvlil võib näha kloostri kaitsepühakuid Antoniust ja Püha Sebastiani, sisetiibadel Antoniuse kiusamist ja pühasid eremiite. Väike video „Isenheimi altarimaali“ kohta, mis pole küll originaal, aga näitab väga ilusti ära, kuidas avaneb altarimaal. http://www.youtube.com/watch?v=BN2VvXtjkjI
aga Lucia legendi autori poolt 1490 aastal. Kõikidel piltidel sellel on sümboolne tähendus, iga tegelaskuju sümboliseeris rahvale tähtsat isikut. Niguliste kiriku peaaltar loodi Lübecki meistri Hermen Rode töökojas 1478-1481. Kahekordse kappaltari välistiibu kaunistavad Püha Nikolausi elu kujutavad maalid, keskosas ja avatud sisetiibadel paikneb nn. pühakute galerii paarikümne värvilise puuskulptuuriga.. See altar oli tollel ajal väga kallis. See maksis umbes sama palju kui 3 suurt elumaja. See toodi kohale lahti võetuna ja pandi koha peal kokku. Altar on tavaliselt suletud olekus, see tähendab, et näha on ainult selle nn. uksi. Avatud on see ainult Püha Nikolause pidustustel. 6 Epitaafid
Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. 15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile üks väga realistlikult kujutatud vanem mees. Selle teose autor on LUCIA LEGENDI MEISTER. 16
annaabi.ee 
