Muusikaline mõtlemine väärtuskasvatuse kontekstis Muusikakasvatuse üheks oluliseks komponendiks on muusikaline mõtlemine, mis ongi muusikaliste tegevuste käivitajaks ja allikaks. Muusikaline mõtlemine seisneb oskuses muusikalist materjali analüüsida, leida erinevusi/sarnasusi ja seda sünteesida. Samuti aitab muusikaline mõtlemine seletada, leida ja avastada, kuidas muusika mõjub emotsionaalsele käitumisele. Inimese muusikaline mõtlemine areneb välis- ja sisetegurite (isiklikud seosed muusikakultuuriga) mõjul. Laste muusikaline mõtlemine kujuneb läbi erinevate muusikaliste tegevuste, mis omakorda näitab jällegi sotsialiseeerumise kui väärtushoiaku seotust. (samas, 2010.) Muusikapädevused väärtuskasvatuse alusena Maia Muldma (samas, 2010) peab oluliseks lapse isiksuse terviklikku arendamist, milleks suurepäraselt sobib muusikaõpetus. Lapsekesksest kasvatusest lähtudes on muusikaliste
psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüpovitaminos e mõne aine vähesus toidus) bioloogilised (bakterid,viirused, parasiidid)
· organismi elu ajalugu · organismi kasvukoht · organismi troofiline tasand · organismi levila Konkurentsi välistamise reegel: Kaks liiki ei saa üheaegselt hõivata pikemaks ajaks samas keskkonnas sama ökoloogilist nissi. Suktsessioonid-samas kasvukohas aja jooksul toimuvad koosluste vahetumised (asendumised). · Primaarsed-elupaiga esmaasustamisel toimuv muutus. · Sekundaarsed- koosluse taastumisel. Põhjused: · Autogeensed- ökosüsteemi sisetegurite muutustest · Allogeensed- ökosüsteemi välistegurite muutstest BIOSFÄÄR-MAA (elukeskkond) Bioomid e. makroökosüsteemid- geograafiliselt piiritletevad alad mingi kliimavööndi piirides või jaotatakse eluvormide jm. näitajate järgi. Bioome · Tundra · Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne
MIS JUHTUS? KUS JUHTUS? (täpne aadress ja teejuhatus) KAS KEEGI ON VIGA SAANUD? (selleks, et teada saada kui palju on vaja kiirabiautosid välja saata) OMA NIMI JA TELEFONI NUMBER MILLELT HELISTATE. Enne ei tohi kõnet kunagi katkestada, kui kiirabidišpetser ei ole selleks luba andnud. „Tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja!“ Õnnetused Õnnetusjuhtumid on välistegur. Need on sooritatud väljaspool inimese organismi. Sisetegurite alla lähevad äkkhaigestumised. Kui on juhtunud peapõrutusega õnnetus, siis on hea asi see, et inimese aju ümbritseb vedelik, mis kaitseb aju põrutuse eest. Inimesel võib põrutuse tagajärjel tulla kõrvast, ninast või suust verd või selle taolist vedelikku. Kui tuleb kõrvast, siis on läinud kapsel katki, kus sees on aju ning see on väga suur riskitegur. Õnnetuse korral võib viga saada selg. Seljal on hästi palju närve, mille
Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest
kümnendmurruna või protsentides maa pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon – koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime – muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne – sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne – välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus – märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) – püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest
annaabi.ee 
