esindaja olema toiminud esindusõiguse piires. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus), kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus, nt juriidilise isiku organi esindusõigus). Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale. Volikiri on kirjalikus dokumendis väljendatud volitus. Volituse andmine võib põhineda sisesuhtel esindaja ja esindatava vahel (nt tööleping) määravad, mida esindaja võib teha. Esindusõiguseta tehingu teinud isik peab hüvitama tehingu tühisusest tekkinud kahju. 10. Tähtaeg. Tähtaja kulgemine. Tähtaja lõppemine. Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.
eeldada, et tal on edasivolitusõigus. Tehingulise esindaja edasivolitamise õigus on piiratum. Üldreeglina võib edasi volitada, kui see tuleneb volitusest. Kuid edasivolitaja jääb vastutama selle isiku tegevuse eest. Esindusõigus on raamid, mille sees esindaja ise otsustab, kuidas ta käitub (sealjuures raamidesse jäädes). Ka piiratud teovõimega isik saab olla esindaja. Kui talle on esindusõigus antud, siis esindatav ise riskib. Esindusõiguse andmine baseerub esinduse sisesuhtel, mis omakorda baseerub käsunduslepingul, milleks on omakorda vaja esindajat. Lapsevanem võib alaealisele anda volituse enda nimel midagi teha. Piiratud teovõimega isik ei saa olla aga seadusjärgne esindaja. Esindamine mitme esindaja korral 30 Mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral eeldatakse, et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada
Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale. Volitus peab olema samas vormis esindaja poolt tehtud põhitehinguga, kui viimase suhtes on seaduses kehtestatud vorminõue, mille mittetäitmisel on tehing tühine (nt kinnisasja võõrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt tõestatud). Volikiri on kirjalikus dokumendis väljendatud volitus. Volituse andmine võib põhineda sisesuhtel esindaja ja esindatava vahel (nt tööleping) määravad, mida esindaja võib teha. Esindusõiguseta või esindusõigust ületades tehtud tehingu puhul jäävad esinduse tagajärjed esindatava suhtes saabumata (tehing on tühine)., v.a kui viimane tehingu heaks kiidab. Esindusõiguseta tehingu teinud isik peab hüvitama tehingu tühisusest tekkinud kahju. 9. Tähtaeg. Tähtaja kulgemine. Tähtaja lõppemine.
pidada selle üldregulatsiooni puudumist TsÜS-is, mille tõttu ei ole võimalik määratleda korteriomanike ühisuse õigusvõime ulatust korteriomanike ühisuse sise- ja välissuhetes. Tulenevalt eeltoodust vajab selgitamist, milline suhe tekib korteriomanike ühisusel tema liikmetega ning kolmandate isikutega. Korteriomanike ühisuse õigussuhte analüüsimisel tuleb vahet teha korteriomanike ühisuse suhetel korteriomanikega ehk sisesuhtel, ning korteriomanike ühisuse suhetel kolmandate isikutega ehk välissuhtel. Korteriomanike ühisuse sisesuhte subjektideks on vastavalt KOS § 8 lõikele 1 korteriomanikud ja korteriomanike ühisus. Korteriomanike ühisust esindab otsuste elluviimisel valitseja, kes ei kvalifitseeru ise korteriomanike sisesuhte osapooleks, vaid on korteriomanike ühisuse nõudeõiguse realiseerija nende korteriomanike suhtes, kes korteriomanike otsuseid ei täida.
annaabi.ee 
