Oluline on juhtimise läbipaistvus, usaldatavus ja investorite võrdne kohtlemine. ÄS-s erireeglid seotud aktsionäride üldkoosolekute läbiviimisega. Tegevus allutatud finantsinspektsiooni järelevalvele. Aktsiaselts Juhtorganid. Juhtorgani liikme õigussuhe AS-iga Juhtorganid: Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Vt RK 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-39-05. Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud: Seadusega Põhikirjaga Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga (nt kui keegi hakkab juhtima võõrast äri)
(eeldab põhikirjas vastava regulatsiooni olemasolu). 65. Milline on osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimisskeem? Osaühingu juhtimisstruktuur on üheastmeline (puudub nõukogu, mis AS-il on kohustuslik) Aktsiaseltsi juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). AKTSIA: Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid: TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride koosolek, kes valib nõukogu. Nõukogu omakorda kinnitab juhatuse. Ettevõtte juhatus tegeleb jooksvate küsimustega ettevõttes ning esitab nõukogule perioodiliselt aruandeid
kutsetegevuses (TsÜS § 121 lg 1); c) müüja või teenuse pakkuja volitus (TsÜS § 121 lg 2). Volituse ulatuse kindlakstegemisel teostatava tõlgendamise korral lähtutakse volituse adressaadi isikust. Volituse lõppemine (TsÜS § 125). Volitus lõpeb alustel, mis tulenevad volitusest enesest (TsÜS § 125 lg 2 p. 1-4), samuti alustel, mis seonduvad esindaja või esindatava isikuga ning nende vahelise sisesuhtega (TsÜS § 125 lg 2 p. 5-11). Tuleb eristada volituse lõppemist esindaja ja kolmanda isiku jaoks. · Volituse lõppemine. Volituse tagasivõtmine (TsÜS § 126). Volituse tagasivõtmine on ühepoolne tehing, mis on suunatud kindlale isikule (esindajale). Volitus igal ajal tagasivõetav, kuna tegu ühepoolse tehinguga. Tagasivõtmine võib toimud samadel viisidel nagu andmine. Kolmandale isikule või avalikkusele teatatud volituse
Juhatus ÄS §306-315; Juhatuse liikme leping ÄS §309 lg 3. eelduseks on see, et Nõukogu kiidab kogu lepingu heaks, samuti peaks Nõukogu määrama isiku, kes selle lepingu juhatuse liikmea allkirjastaks. K.Saare konspekt: 4.5.2.1. Juhtorgani liikme õigussuhe aktsiaseltsiga Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid: TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Vt RKTKo 11.05.2005 otsus nr 3-2-1-41-05 ja RKTKo 26.04.2005 otsus nr 3-2-1-39-05. Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud: a) Seadusega b) Põhikirjaga c) Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga
annaabi.ee 
