iseloomustavad Saksa õigusteadlase H. Fleischeri hinnangul järgmised tunnused: õiguslike raamide moderniseerimine, väikestele ettevõtjatele keskendumine, ühingute asutamise lihtsustamine (miinimumkapitalinõuete vähendamine või ärakaotamine, asutamise kiirendamine, asutamiskulude vähendamine), regulatsiooni n-ö vabastamine liiga rangetest ja kontseptsiooniliselt mittesobivatest aktsiaseltsiõiguslikest reeglitest, paindlikkuse ja lepinguvabaduse rõhutamine sisesuhetes (nt juhtimisstruktuuride kujundamisel, otsuste vastuvõtmisel, liikmeõiguste kujundamisel (eriliigiliste osade võimaldamine, hääletus- ja dividendireeglite paindlik kujundamine)), uute ühingu- ja nende alaliikide väljatöötamine (nt Saksamaal GmbH alaliigina Unternehmergesellschaft’i (UG) väljatöötamine) 94.95 Üheks reformide põhjuseks on olnud ka äärmiselt asutamisvabaduse sõbralik Euroopa Kohtu praktika, mis tõi kaasa Suurbritannia
konkreetsete eesmärkide vahel, millised on selles suhtes igasuguse Peaassamblee aktiga ette kirjutatud. §66-70.[Tühistatud.] §71.Pärismaalaste seadusi ja tavasid puudutavad määrused. – Kui osutub otstarbekaks Uus-Meremaal elavate aborigeenide või pärismaalaste seaduste, tavade ja kommete säilitamine, kuivõrd sellised seadused, tavad ja kombed ei ole vasturääkivuses üldinimlike printsiipidega, et neid juhtida nende sisesuhetes ja kaubanduslikus läbikäimises, ja kui võib osutuda otstarbekaks eraldada teatud ringkonnad, milles sellistest seadustest, tavadest ja kommetest tuleb kinni pidada, siis: Tema Kõrgusel on õigus, seaduse alusel, Ühendatud Kuningriigi suure pitsatiga kinnitatud armuliku Annetuskirjaga, aegajalt ette määrata meetmete võtmist ülalpool mainitud eesmärkide saavutamiseks, sõltumata sellest, kas kohalikud seadused, tavad ja kombed asuvad Inglismaa seadustega, statuutidega
selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhatuse liige = seaduslik esindaja peab tõendama vastava registriväljavõtte abil, et ta on juhatuse liige. Piiramine teatud tehinguid saab teha vaid nõukogu nõusolekul; sisesuhetes võib piirata esindusõigust. Sisemised piirangud ei kehti kolmandate isikutega suhtlemisel (kolmandatele isikutele ei saa panna kohustust, et nad hakkaks esindusõigust kontrollima). Kui on määratud ühine esindusõigus ja see on kantud registrisse, siis saab kolmandate isikute suhtes piirata. Volitatud esindaja juhatuse liige annab kellelegi kolmandale esindusõiguse. Prokuristi määramine vaid äriühingute puhul. Tal on seadusest tulenev esindusõigus. Ta ei või
selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhatuse liige = seaduslik esindaja peab tõendama vastava registriväljavõtte abil, et ta on juhatuse liige. Piiramine teatud tehinguid saab teha vaid nõukogu nõusolekul; sisesuhetes võib piirata esindusõigust. Sisemised piirangud ei kehti kolmandate isikutega suhtlemisel (kolmandatele isikutele ei saa panna kohustust, et nad hakkaks esindusõigust kontrollima). Kui on määratud ühine esindusõigus ja see on kantud registrisse, siis saab kolmandate isikute suhtes piirata. Volitatud esindaja juhatuse liige annab kellelegi kolmandale esindusõiguse. Prokuristi määramine vaid äriühingute puhul. Tal on seadusest tulenev esindusõigus. Ta ei või
Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Nõukogu tegeleb pikemaajalise planeerimisega ning leidub aktsiaseltsis, võib ka osaühingus. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Kommenteeritav säte omab tähendust eraõigusliku juriidilise isiku sisesuhetes. Eesmärgiks on tagada õiguskindlus ja selgus seaduses fikseeritud ulatuses sisemiste ülesannete ja pädevuse jaotuse osas organite vahel. (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmesusel põhinevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul liikmete üldkoosolek, millel võib olla erinevaid nimetusi, asutusteks olevate juriidiliste isikute puhul aga nõukogu.