36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214 Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal? Enamik organsüsteeme on aeglustanud oma töö. 38. Vegetatiivne NS funktsioon (selgitage) autonoomne NS innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. 39. Ta allub / ei allu inimese tahtele. 3
Täiskasvanu 7-8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Une sügavuses eristatakse kaht faasi: Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine Pindmise une ajal esinevad kiired silmad liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul 4-5 korda Vegetatiivne NS - ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid -seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. funktsioon: reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasa arvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust Ei allu inimese tahtele Sümpaatilise- laienevad silmaavad, väheneb sülje ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb
tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub. Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7- 8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne NS ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele
somaatiliste kui vegetataiivsete funktsioonide reguleerimises ★ Kõik aju osad, sh kõrgemad koorealused vegetatiivsed keskused, on funktsionaalselt allutatud suuraju poolkerade koorele! ★ sellega tagatakse organismi keerulised reaktsioonid! ● autonoomne ehk siseelundite NS ➔ innerveerib peamiselt vegetatiivseid e siseelundeid, reguleerides nende talitlust ➔ innerveerib seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid e elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine ● töötab meie tahtest ja ja teadvusest sõltumatult, on seega AUTONOOMNE NS - on lahutamatus seoses kehaNS-ga - allub peaaju kontrollile ● suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele - nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele - seetõttu on vegetatiivse NS-i nimetamine autonoomseks TINGLIK!
annaabi.ee 
