KÄITUMISE SELETAMISE VIISID Järgnevalt liigub Dretske oma aruteluga edasi, vaadeldes seda, kuidas võiks mõte käitumist kontrollida, jõudes arusaamisele, et mõtted peavad ilmselt olema meie närvisüsteemi materiaalsed seisundid. Ehk siis meie käitumist peavad selles ulatuses, milles seda kontrollib mõte, kontrollima meie närvisüsteemi füüsikalised seisundid. Samas, arendades mõttekäiku edasi, näitab Dretske meile, et mitte iga nende siseseisundite omadus ja eriti sisu (see, mida mõeldakse neid mõtteid mõeldes), ei ole seotud ainult või isegi peamiselt sisemise juhtmestikuga. (1995, 1280) Ta toob näiteks taimeriigist pärineva süsteemi õistaime nimega punane gilia, mille õied vahetavad õitsemise aja kestel värvi, muutudes punasest valgeks. Kuigi taimel pole mõtteid, teevad taimed mõnikord väga omapäraseid tegusid, mille analoogiale tuginedes on võimalik lahti mõtestada sarnaseid olukordi mõtlevate olendite puhul
seisundite kompleksi tulemusena. Psühhofunktsionalism käsitleb vaimuseisundeid kui mistahes seisundeid, mida määratleb nende roll kognitiivpsühholoogilises teoorias. Need on seisundid, mille olemasolu ja omadused postuleerib parim teaduslik teooria. Tegemist on empiirilise teooriaga, mis ei piirdu rollide kirjeldamisel terve mõistusega ega sellega, mida on võimalik tuletada aprioorselt. Probleem: võib ikkagi olla šovinistlik. Nendel olenditel, kelle siseseisundite põhjuslikud seosed erinevad meie seostest, mida kirjeldab meie parim psühholoogiateooria, ei saa olla samad vaimuseisundid, mis meil. Põhjuslik vaimuteooria. Samasusväite “Vaimuseisund x on ajuseisund y” kumbki pool tuleb tuvastada teineteisest sõltumatult. Kuidas kirjeldada vaimu materialistlikult, ent ajust sõltumatult? Smart pakkus välja teemalt neutraalse kirjelduse. David Armstrong kirjeldab vaimuseisundit põhjuslikult:
märkamatuks (joon. 4.14). Joon. 4. 14 Lõikuvad braanid Musti auke võib kujutleda kui p-braanide lõikejooni aegruumi lisamõõtmetes. Siis on informatsioon musta augu siseseisundite kohta salvestatud lainetena p-braanil. Mõningatel juhtudel saab näidata, et p-braanidel levivate Must auk lainete arv on võrdne informatsiooni hulgaga, mida peaks sisaldama must auk. Kui osakesed põrkuvad p-braaniga,
märkamatuks (joon. 4.14). Joon. 4. 14 Lõikuvad braanid Musti auke võib kujutleda kui p-braanide lõikejooni aegruumi lisamõõtmetes. Siis on informatsioon musta augu siseseisundite kohta salvestatud lainetena p-braanil. Mõningatel juhtudel saab näidata, et p-braanidel levivate lainete arv on võrdne informatsiooni hulgaga, mida peaks Must auk sisaldama must auk. Kui osakesed põrkuvad p-braaniga,
annaabi.ee 
