gladiaatorite võitlused. Ma arvan, et Rooma riik oleks pidanud nende ülalpidamise asemel leidma viisi, kuidas nad oleks riigile kasulikud. Minu arvates olid vennad Gracchused väga targad mehed ja neil oli väga hea plaan, kuidas laostunud talupoegade hulka vähendada. Nad soovisid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel sellest üle jääva maa loovutama maata talupoegadele. Kahjuks nende plaan ei läinud läbi ja nad mõlemad hukkusid provotseeritud veristes sisesegadustes. Ma arvan, et kui nende rehformid oleks läbi läinud, siis oleks nad suutnud kaotada proletaaride probleemi. Vallutatud maadega peeti läbirääkimisi ükshaaval ja kõikidega loodi erinevad allaandmistingimused, et hoida ära ühtseid väljaastumisi. Vallutatud maades jäeti puutumata nende elukorraldus, usk, keel, kombed jms. Ma arvan, et selle tegid roomlased õigesti, sest siis polnud vallutatud rahvastel nii suurt soovi mässama hakata.
Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng, keda kasutati põllumajanduses peamise tööjõuna. Roomas kujunes orjanduslik ühiskkond. Kuna talupojad laostusid ja nad ei saanud endale sõjavarustust lubada, siis korraldasid vennad Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud.
see mõjutas Rooma sõjaväge . Vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus püüdis seda reformide abil muuta . Nad püüdis määrata suurmaaomanike valdustele ülempiiri ja panna nad ülejäänud maad andma maata kodanikele . Senat oli sellel aga vastu . Gracchused lasksid end valida rahvatribuunideks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Senati vastuseisu ei suudetud aga murda ja mõlemad vennad hukkusid senati provotseeritud veristes sisesegadustes . Nende reform jäi pooleli ja see tähendas vabade talupoegade väeteenistusel põhineva sõjaväekorralduse lõppu ja sundis otsima probleemile uusi lahendusi . 24. Vabariigi langus ja varane keisririik . 24.1 Vabariigi languse põhjused .
133 – 122 eKr püüdsid Tiberius Cracchus ja Gaius Gracchus reformide teel peatada Itaalia talupoegade laostumist, vältimaks peamiselt talupoegadest koosneva Rooma sõjaväe arvukuse langust. Selleks püüdsid nad rikaste valdusse läinud maid vaeste kasuks ümber jagada. See tõi aga kaasa rikaste ja neid esindava senati enamuse ägeda vastuseisu ja esialgsest edust hoolimata jäid nende reformid suurel määral ellu viimata. Kumbki neist hukkus senati poolt provotseeritud veristes sisesegadustes. II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati Mariuse sõjaväereformi käigus Rooma sõjavägi ümber. Marius hakkas palga eest värbama sõjaväkke proletaarlasi, kes said relvastuse väepealikult. Nii kujunes Roomas elikutseline palgavägi. See aga tähendas, et enamus kodanikke polnud enam riigi kaitsmise eest vastutavad. Elukutselised sõjamehed olid tihedalt seotud neid juhtiva ja nende heaolu eest hoolt kandva väepealikuga
Gracchuste reformikatsed sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine kahjustas võitlusvõimet; riigimehed, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus püüdsid olukorda reformide teel muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad seadused rahvakoosoleku toel, senati vastuseis siiski, mõlemad hukkusid sisesegadustes, reform jäi pooleli, laostumine jätkus, vabade talupoegade sõjaväe lõpp 17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik Vabariigi languse põhjused kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust: · kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest rahvakoosoleku või senati tööst elupaik Roomas või lähedal · kodanikud pidid suutma riiki kaitsta, pidid olema sõjaväes