pole 7) 16 saj lõpul Euroopas kujunema tugeva keskvõimuga rahvusriigid. 8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne
Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus "kõik lainetab". Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel. Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti katsetatakse silmapettega, kus objektid tunduvad suuremad, kui nad tegelikult on
põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor . Prantsusmaal arenenud vanaklassitsismis kujunes välja paleearhitektuur. kus pöörati erilist tähelepanu atraktiivsele siseruumile. Lossi juurde kuulus tingimata regulaarne e prantsuse park, mille aluseks oli range geomeetrilisus Hollandis arenes nn realistlik barokk, mille huvitavamaks arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased jooned ilmnesid katuseviilude kujunduses. Kaela- ja kellukesekujulised viilud olid tihti äärestatud tagasihoidlike voluutidega. Sisekujundus. Barokk on, sarnaselt gooti stiilile, saanud oma ajastu avaldusvormiks, milles
aastail 115 - 125 ehitas Rooma Panteoni, templi, mille ülesandeks oli kõikide jumalate, kui maailma juhtiva ja valitseva kõrgema jõu teenimine. Apollodoros tuli hiilgavale ideele: kuna kõik jumalad olid võrdsed ning moodustasid ühtse organismi, lahendas ta nendele pühendatud templi ümarehitisena, kus igale jumalale kuuluv paik oli samaväärne teiste omaga. Nii sündis ümar kuppelehitis, mille mõju oli rajatud siseruumile - poolkerakujulise kupli keskele jäetud ca 9 m läbimõõduga valgusava andis ruumile eriti piduliku mulje. Panteoni siseruumi avadeta seinad on jagatud kaheksaks võimsaks, omavahel võlvkaartega ühendatud pülooniks ning nissidega liigendatud (siseruumi läbimõõt 43,2 m, kupli kõrgus 43 m, seinte paksus - materjaliks rooma betoon - 6,3 m ). Väljaspoolt kaunistab akendeta silindrilist rotundi klassikalise sammastikuna lahendatud portikus ( ehitati ilmselt hiljem ). Panteoni katus oli
(→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ ja „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid“). Eelkõige otsmikupiirkonnas ja eesmises basaalses koljupiirkonnas asuvad (nina)kõrvalurked on õhukeseseinalised ja võimalik, et bakteritega asustatud (vt joonist all). Murrud selles piirkonnas toovad sageli kaasa avatud ühenduse väliskeskkonna ja kolju siseruumi vahel. Neid iseloomustab liikvori eritumine, mõnikord ka õhu sisenemine ning nad kujutavad endast suurt infektsiooniohtu kolju siseruumile. Algselt on väljuv liikvor alati segatud verega ning pole sellisena äratuntav. Kahtlus tekib mitte lõppeda tahtvast verise vedeliku edasinirisemisest. Lamavatel patsientidel niriseb see alati läbi neelu! Joonis 34.2. Kolju-urgete anatoomia 483 Äkilised kiirendusjõud (nt auto laupkokkupõrkel, tagant otsasõidul), mis mõjuvad inimese suhteliselt raskele peale, toovad kaasa väga suure koormuse lülisamba kaelaosale. Selline vigastus tabab 15% kõigist aju-koljutraumadest
annaabi.ee 
