Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast.
seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised lühtrid. Altari kõrvale seina on müüritud Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat. Tornikelladest on üks valatud Peterburis 1824, teine 1857. 1992 sai kirik tagasi algsed värvid - rootsipunane ja ookerkollane. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas as Tekso. Abiboone valmis ja pühitseti 1995. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler. Kirik asub Pärnus tänaval Nikolai 22. Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Eliisabeti kirikus asub üks Eesti paremaid oreleid ning muusikasõprade rõõmuks on kirik ka linna armastatud kontserdipaik.
altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. 1893. aasta kevadest sügiseni valmis G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiibhoone. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nii-öelda uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1893. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas AS Tekso. Abihoone valmis ja pühitseti 1995. aastal. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Parandati kiriku lagi ja värviti kirikusaal. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler 1997. aastal vahetati elektrisüsteem ja paigaldati elektriküte. Ajaloolised kroonlühtrid Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit varasemast Jaani kirikust) ja 1750 (kingitus Eliisabeti kiriku pühitsemise päevaks), peakäigus 1893
käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. 1840 16 juunil taastati kirik lehitati ahjud, lisandusid neogooti elemendid, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m 20. sajand tänapäev Pikselöögist 27. juulil 1931 süttis torn taas. Kustutati tuli ning torn taastati. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus siseremont. Vaateplatform on avatud kirikutornis 60 meetri kõrgusel. Paikneva torni tipus kullatud muna, mis on läbimõõduga 114cm. Tallinna Linnavlitsus on määrustanud, kui juurde Tallinasse ehitatakse uusi kõrghooneid, kõrgemad ei oleks kui praegune Oleviste kiriku praegune 123,7 meetrit maapinnast. Kasutatud kirjandus: www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik Eesti Entsüklopeediline sõnaraamat(KRK 2008)
Need puhastati, kuid uuesti ei kullatud. Muna läbimõõt on 114 cm. Torni kõrgus maast on praegu 123,7 m. Kirik pärast 1950. a Oleviste kiriku hoone anti 1950. a. septembris üle ühendatud Evangeeliumi Kristlaste Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele sõjategevuse tagajärje tublisti kahjustatuna. Kiriku korrastustööd algasid kohe pärast kiriku avajumalateenistust 17. septembril 1950. a. ja lõppesid sama aasta 23. detsembril. 1954. a. toimus kirikus ulatuslik siseremont. Aastakümnete jooksul oli kiriku seintele ja võlvidele kogunenud paks tahma- ja mustusekord, mis oli vaja kõrvaldada, et kirikuruum ka väliselt oleks vääriline hoone vaimulikule otstarbele. 6 Kertu Pellja Kasutatud kirjandus http://www.oleviste.ee/2006/02/kiriku-ajaloost/ ,,TALLINNA KIRIKUD: Ajalugu ja restaureerimine" lk-d 19-23
Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Kirik pärast 1950. a. Oleviste kiriku hoone anti 1950. a. septembris üle ühendatud Evangeeliumi Kristlaste - Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele sõjategevuse tagajärje tublisti kahjustatuna. Kiriku korrastustööd algasid kohe pärast kiriku avajumalateenistust 17. septembril 1950. a. ja lõppesid sama aasta 23. detsembril. 1954. a. toimus kirikus ulatuslik siseremont. Aastakümnete jooksul oli kiriku seintele ja võlvidele kogunenud paks tahma- ja mustusekord, mis oli vaja kõrvaldada, et kirikuruum ka väliselt oleks vääriline hoone vaimulikule otstarbele. Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on Oleviste kirik väliselt, võrreldes lääne gootika pitsehitistega. Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja
8 1925. aastal leiti kiriku torni juurest ümbermaetuna kiriku põranda ümberehitamisel eemaldatud maetute jäänuseid, mis maeti ümber Rahumäe kalmistule. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele (baptist Karl Kaups oli seal esimest korda jutlustanud 1930. aastal). 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Kirikutornis 60 meetri kõrgusel on külastajatele avatud aprillist novembrini vaateplatvorm. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm. Väidetavasti on tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus — 123,7 meetrit maapinnast. Tegelikult on see linnalegend, sest sellist määrust Tallinna linnaplaneerimise ametis ei leidu.
aega 20 aastat ning seda toetasid ka Vene tsaarid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123, 7m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950 . a. septembris anti kirik ühendatud Evangeeliumi Kristlaste Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Kirikutornis 0 meetri kõrgusel on külastajatele avatud vaateplatvorm. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm. Oleviste kirik on olnud aastast 1549 kuni aastani 1625 maailma kõrgeim ehitis. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Olevite kiriku praegune kõrgus. 4
annaabi.ee 
