Sajandi lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa ja idapoolsest Saksamaa. Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida.
Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma · Osad tema vägedest sattusid baskide rünnaku alla · Hiljem üritas moslemitelt tagasi võita Püreneed · Pidi leppima Barcelona krahvkonna vallutamisega Pärand · Surres oli Karl Suur umbes 65-72 aastat vana · Teotahe ning edukas riigijuhtimisvõime säilis lõpuni · Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks
Fifth level Pärand Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15
Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Hoolimata keisri arvukatest järeltulijatest ei suutnud keegi neist riiki koos hoida ja see lagunes juba ühe põlvkonna jooksul. Keskaegsete inimeste meelest oli Karl Suur ideaalne valitseja. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa- Rooma keiser pidasid end Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur http://en.wikipedia.org/wiki/Charlemagne http://www.fordham.edu/halsall/basis/einhard.asp http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/karl_suur.htm http://www.avita.ee/pdf/keskaeglk%2021.pdf
Eesti peab laienemist Euroopa Liidu üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ja me usume, et seda on võimalik laienemisprotsessi jätkumisega veelgi suurendada. EL perspektiiviga riikide reformikursil hoidmisest võidavad nii liituda soovivad riigid kui ka EL. Laienemine parandab EL konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli globaliseeruvas maailmas. EL kindlustas institutsionaalsete sisereformide läbiviimisega ka vajaliku uute liikmete vastuvõtuvõime. Loomulikult peavad liituda soovivad riigid täitma kõik ettenähtud kriteeriumid. Samas ei tohiks EL taganeda oma senistest laienemislubadustest. Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega
ja massiliste sakside hukkamisega. Paavst kuulutas ta keisriks, taastades nii keisrivõimu Lääne-Euroopas. Karlil oli ka vend, kuid too suri ning Karl haaras valitsemise täielikult enda kätte peale isa surma. Karl suur suri suhtelistelt vanana (65-72. aastaselt), kuid tal siiski jätkus teotahet ning edukat riigijuhtimisvõimet. Temas oli ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslastele kui ka sakslastele. Ta määras äärealadele asevalitsejad (krahvid, markkrahvid piiriääres), tänu sellele kindlustas enda, valitseja, huve. Karolingide renessanss hariduse ja kultuuri taasavastamine. Taastati kultuuriline ühtsus, ühtne usk, kirjakeele ühtlustumine. Asutati koole (õukonnakoolid, toom- ja kloostrikoolid). Hakati antiikkultuuri väärtustama ning õpetlased koondati õukonnakoolide juurde
annaabi.ee 
