Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema enda tekitatud troonipäriluskriis. Pärast viimase Rjurikovitsite soost valitseja surma algas ajastu, mida tuntakse segaduste ajana. Paljud bojaarid polnud nõus tunnustama 1598 tsaariks valitud Boriss Godunovi võimu. Tsarismi institutsioon elas siiski üle nii siserahutused kui ka Borissi surmale järgnenud Poola-Rootsi sissetungi ja 1613 valiti Moskva tsaariks Mihhail Romanov, kelle rajatud dünastia valitses 1917 aastani. Rjurikovitsite soost valitsejateks olid: Ivan III(1462-1505), Vassili III(1505-1533), Ivan IV Julm(1533-1584) ja Fjodor I(1584-1598). Segaduste ajal valitsesid: Boriss Godunov(1598-1605), Fjodor II(1605), Vale-Dmitri(1605- 1606), Vassili Suiski(1606-1610) ja Interreegnum- mitmed trooninõudlejad(1610-1613).
16 mis sobisid Sveitsi linnriikidele. Seda toetas linnakodanlus. Nii moodsa demokraatia kui ka kapitalismi juured on kalvinismis. Leviala: Sveits, Prantusmaa, Madalmaad, Lääne- Saksamaa. Inglismaa USA ja Sotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest. Tema ideede leviku tulemuseks olid usulised lõhestatused ja ka ususõjad, tagakiusamised, siserahutused (Prantsusmaal hugenottide sõda 1562-1685). Pikaajalised rahutused leidsid aset Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse (17saj alguses). Madalmaades: Hollandi iseseisvusvõitlus Hispaania vastu (1581, 1648). Riiklik anglikaani kirik Inglismaal muutused hakkavad seal toimuma 1530´el aastatel. Aluseks kuningas Henry VIII'da abieluprobleemid, paavst ei andnud lahutust. Probleemiks oli
Samas aga käivitub tööstusrevolutsioon tõeliselt alles 1880'tel aastatel. Probleemid: Rahva enamuse haridustase on olematu (vene talupojad vabastati alles 1861, valitseb ka kirjaoskamatus). Venemaal kehtib sõjaväekohustus alates 1874 aastast. Kirjaoskamatus jne viib alla ka Vene armee taseme. Industrialiseerumine algas alles 1880-90'tel, takistuseks oli kapitali puudus. Revolutsiooniline liikumine levib (siserahutused: sõjavägi peab valvama riigi alamaid, nt üliõpilasi). Läänepiiril elavad vähemusrahvused, kes venestuspoliitika tõttu ei ole enam lojaalsed Vene riigile (poolakad, baltikumi rahvad, soomlased jne). Kiusati taga juute. Tekkisid julgeolekuprobleemid VI. Itaalia: suurriik ilma ressurssideta. Elanikkond oli 1870a 25 miljonit, 1914a 36 miljonit (suur väljaränne USA'sse). I Maailmasõja Põhjused Historiograafilised seletused
probleemid, avalike mängude korraldamine suurte religioossete pühade ajal. Eripäraks, et olid patriitsid, pidid olema rikkad, sest ise pidid finantseerima avalikke mänge jm, samuti üheks aastaks. Prakiliselt 1,5 aastat. Pidev hirm, et võim koondub jälle ühe inimese kätte. Teatud eripuhkudel võim koondus ühe isiku kätte, kui riik oli hädaohus, valiti isik, keda nim dictator, võim diktatuur. Siserahutused, välisoht. Pidi olema patriits. Talle kuulus kogu imperium. Senat pakub välja ja konsulid kinnitavad. Ainukene ametikoht, kus ei ole kollegiaalsust. Võim piiratud poolele aastale. Määrab ise abilise, kes on magister equitum, ratsanike ülem. Uuenenud olukord oli rooma riigi territooriumi suur laienemine vahemere basseinis. Püüti kohustusi vastavalt sellele omavahel jagada, konsulite arvu ei suurendatud. Võidi jaotada nii- 1 ajas tsiviilasju roomas, teine oli sõjakäigul.
annaabi.ee 
