meditsiinilise valutamiseta sünnitusi, sest naised kardavad valu ja ei julge ise sünnitada. Aina enam ollakse kinni faktides, meditsiinis, teaduses ja numbrites. Kaasaegsed naised aga ei oska ennast tõlgendada, kuuletuda instinktidele ning tulla toime emotsioonide ja valuga. Naised mõtlevad välja hirme selleks, et saada tõend, millega minna rõõmsalt keisrilõikele. Paljud aga ei mõista, et operatsiooniga kaasneb suur haav mitte ainult kõhukatetel, vaid ka siseorganitel, mis võib mõjutada järgnevaid rasedusi. Järgmise rasedusega võivad kaasneda komplekatsioonid, ohud, et rasedus ei kanta välja või enam ise ei saagi iseseisvalt sünnitada. Paradoks seisnebki selles, et üldjuhul tekivad tüsistused peale meditsiinilist sekkumist, mitte aga naturaalsest sünnitusest. Kaasaegne sünnituskogemus seisneb selles, kuidas toimub operatsioon ja kuidas sellest paranetakse, mitte aga imelisest iseseisvast jõupingutusest,
tõmbuma sama sagedusega kui on voolusagedus. Mida pikem on mõju aeg, seda suurem on tõenäosus, et vooluga resonantsi sattumine leiab aset. Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. Arvutustes võetakse inimkeha takistuseks 1000 oomi. Joonis1. Naha struktuur Naha eritakistus on (1,2-2)x 106 oom x cm; Siseorganitel ainult 120-180 oom x cm. Joonis 2 Ohtlikud puktid kehal Sagedusest loetakse kõige ohtlikumaks vahelduvvoolu sagedust 50-60 Hz kuni 150 Hz. Voolu liik vahelduv, alalis Voolu tee läbi organismi Kõige ohtlikum on, kui vool läheb läbi südame ja kopsude, seega siis peast kätte või jalga, ühest käest teise või käest jalga. Joonis3. Voolu liikumise teed 2-faasiline kokkupuude vooluga Sel juhul satub inimene liinipinge alla .
Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal. Ennetamine: madala patogeensusega vormi puhul võib kasutada laia toimespektriga antibiootikume sekundaarseks tõrjeks. Viirusvastase aine kasutamine ei ole heaks kiidetud. Vaktsineerimine Eestis keelatud. Tõrjeabinõud: taudipunktis karantiini kehtestamine, järelvalvetsoonid, linnud tapetakse, korjused hävitatakse, lindlate puhastamine, desinfitseermine ja hoitakse tühjana vähemalt 21 päeva. 34. Lindude Newcastle'i haigus
Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud – hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal. Ennetamine: madala patogeensusega vormi puhul võib kasutada laia toimespektriga antibiootikume sekundaarseks tõrjeks. Viirusvastase aine kasutamine ei ole heaks kiidetud. Vaktsineerimine Eestis keelatud. Tõrjeabinõud: taudipunktis karantiini kehtestamine, järelvalvetsoonid, linnud tapetakse, korjused hävitatakse, lindlate puhastamine, desinfitseermine ja hoitakse tühjana vähemalt 21 päeva. 35. Lindude Newcastle’i haigus
annaabi.ee 
