Intelligentsed agendid Agendid, mis tegutsevad keerulistes keskkondades, mis on: · Kiirelt muutuvad · Ettemääramatud · Avatud · Milles suure tõenäosusega võivad tegevused ebaõnnestuda Agentideks nimetatakse tarkvaramaailmas iseseisvaid programme nagu näiteks UNIXi deemon või arvutikell. Realiseerimise koha pealt meenutavad agendid objekte - neil mõlemal on siseolek, nad suhtlevad sõnumite edastamise teel ning neil mõlemal on meetodid, mida saab mingis situatsioonis välja kutsuda. Suurim erinevus aga seisneb asjaolus, et objektid lubavad endid kasutada tasuta, kuid agendid teevad seda, kuna nad soovivad seda teha või siis näiteks raha eest, olgu see mistahes kujul. Iga programm võib olla agent, kui ta on autonoomne ehk aktiivne. Intelligentsed agendid on lisaks veel reaktiivsed, proaktiivsed ning interaktiivsed.
Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast nimetatakse neid tihti ka dünaamilisteks närvivõrkudeks. Nende närvivõrkude struktuuride matemaatiline kirjeldus on väga keeruline ja eksisteerib ainult lihtsa struktuuriga tagasisidestatud võrkude kohta
Olekugraafidel väljendub tagasiside lisa suletud tuuride tekkimisega, mis muudavad süsteemi determinanti ja sellega ka omaväärtusi. Saame tekitada endale sobivaid uusi tuure, et saada soovitud süsteemi. Juhtimisülesanne- tähendab seda, et tuleb konstrueerida süsteem, mis oleks täielikult juhitav ja stabiilne. Algne süsteem peab olema täielikult juhitav. Sisuliselt on see stabiliseerimissüsteem. Aja lähenemisel lõpmatusele peaks siseolek lähenema nullile. Eesmärk on, et oleks võimalik suvalisest algolekust minna mistahes teise olekusse. Selleks tehakse tagasiside –Kx(t). Jälgimisülesanne- tähendab, et tuleb teha süsteem, mis suudaks leida siseoleku mistahes hetkel. Sisendid ja väljundid on mõõdetavad, aga siseolekud mitte, need tuleb arvutada. Algne süsteem peab olema täielikult jälgitav selleks. Tagasiside Siirdeprotsessi aeg
1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab
1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab
väärtusele. Lahenduskäik Selleks et olekuid saaks hinnata sisendi ja väljundi alusel, peab süsteem olema jälgitav. C 1 - 2 Qo = = det(Qo ) = 9 + 14 = 23 0 rank (Qo ) = 2 CA - 7 9 Süsteem on täielikult jälgitav. Suletud süsteemi soovitud käitumist määrab karakteristlik polünoom. Olgu L ( s ) = s 2 + 4 s + 16 Kui x(t ) on tegelik siseolek ja x^ (t ) on oleku hinnang, siis olekutaastajaga süsteemi tööd kir- jeldab olekuvõrrand x^& (t ) = Ax^ (t ) + Bu (t ) + LC [x(t ) - x^ (t )] Siin on x(t ) - x^ (t ) = ~ x (t ) jälgimissüsteemi viga (tegeliku oleku ja oleku hinnangu vahe). Lahutame selle võrrandi objekti olekumudelist: x& (t ) = Ax(t ) + Bu (t ) -
annaabi.ee 
