± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide
2. juhtlaua serva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis heledaks hööruda 3. juhtaud eemaldatakse ja parandatakse vead 4. niisutame nurka ja höörukit kergelt-edasi tagasi liigutades teeme kumernurga 5. Kui on vaja teha laiemat välisnurka, asetame välisnurga ühele küljele vajaliku tagasiastega juhtlaua, mille järgi õikame osa mörti kelluga maha, niisutame nurka ja viimistleme poolhõõrukiga ühtlaselt siledaks Sisenurga tegemine Sisenurki on võimalik krohvida terav- või kumernurkadena. Selle viimistlus tehakse täitekihi tasandamisega. Pinna lõplik viimistlus tuleb teha peale viimistluskihi tasanamis, kuid enne siledaks höörumist 1. Viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhööruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgjoonelisust kahe meetri pikkus rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4
54. Elektrokeemiline töötlus Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse metall elektrokeemilisel teel. Elektrolüüsi ajal tooriku pinnal olevad konarused lahustuvad ja tekib sile, poleeritud pind. Tootlikkus ei sõltu töödeldava materjali kõvadusest. Võimalik on töödelda keerulise geomeetrilise kujuga pindu. Tööriist praktiliselt ei kulu. Ei ole võimalik töödelda teravaid nurki ja väikese raadiusega (0,3 mm) sisenurki. 55. Tardfaaskeevitamine Difusioonkeevitus on protsess, kus keevisõmblus saadakse üksteisega kontaktis olevate detailide kuumutamisel kõrgel temperatuuril ja survel difusioonprotsessi tulemusena. 56. W-Mo toodete tootmine W ja Mo kuuluvad rasksulavate metallide VI gruppi. Tootmise tüüptehnoloogiaks on: Pulbri tootmine- Vormimine- Paagutus- Kuumsurvetöötlus- Toodete vormimine. 57. Ekstrudeerimine
3) oimupiirkonda asetseb ajuosa küljel, silma ja kõrva vahel; 4) kõrvapiirkonda; 5) kõrvatagust piirkonda; 6) silmakoopaülist auku; 7) otsmikupiirkonda asetseb ajuosa eesseinas kiir- ja ninaluu vahel; 8) sarvepiirkonda. Näoosal on neljatahulise püramiidi kuju. Ta paikneb silmakoobastest ees- ja allpool ning moodustab hingamisaparaadi algusosi sisaldava nina ja seedeaparaadi algusosa suu. Näoosa jaguneb: 1) ninapiirkond algab silmade sisenurki ühendavast joonest, ulatudes ülamokani, ja mis oma korda jaguneb a) ninaseljapiirkonnaks, b) ninaküljepiirkonnaks, c) sõõrmepiirkonnaks; 2) suupiirkond; 3) ülamokapiirkond; 4) alamokapiirkond; 5) lõuatsipiirkond; 6) silmakoopapiirkond; 7) ülalaupiirkond; 8) alalaupiirkond; 9) sarnapiirkond; 10)silmakoopaalune piirkond; 11)mälurlihasepiirkond; 12)põsepiirkond; 13)ülalõuapiirkond; 14)alalõuapiirkond; 15)lõuavaheline piirkond Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse:
annaabi.ee 
