Siit saab järeldada, et lõpuks kujuneb välja stabiilne lõppolukord ning Uv saavutab kindla väärtuse: Uv = kd * Ud = Kd ( Us kxUv) , k tagasiside tegur kd võimendustegur Mitteinverteeriv võimendi Parameetrid 1. Tagasiside tegur k : a. K= R1 / (R1+RN) 2. Võimendustegur A: a. A = Uv / Us = 1/k = 1 + ( RN/R1) Pingejärgur Joonisel: pingejärgur Parameetrid 1. Omavad suurt sisendtakistust ja väikest väljundtakistust, on sobitusskeemideks. Sisendtakistus Rd = 100 M' 2. Pingejärguri võimendustegur A=1 3. Lisavad ahelasse väga vähe moonutusi ning on heaks vahendiks erinevate signaalimürade vähendamiseks. Inverteeriv võimendi Joonisel: inverteeriv võimendi Parameetrid 1. Sammuti omab suurt sisendtakistust ja väike väljundtakistus 2. Lisaks signaali võimendamisele teostab ka selle inverteerimist st. Väljundsignaal
Standardlülitused · Ühise emitteriga (tavaline lülitus) · Ühise baasiga · Ühise kollektoriga (emitterjärgur) Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 28 ÜE lülitus · pinge ja vooluvõimendus hea · väljund vastandfaasis sisendiga Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 29 ÜB-lülitus · rohkem kõrgsagedusskeemides · MS siis kui vaja eriti madalat sisendtakistust (helipea) · KS skeemides kuna sagedusriba ei sõltu eriti sagedusest ·voolupuhver (võimendus =1) · suur pingevõimendus · sisendtakistus madal ·Väljundtakistus suur Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 30 ÜK (emitterjärgur) · pingevõimendus ~1 · kasutatav vooluvõimendina (puhver) · väljund samas faasis
Analoogelektroonika( , .) 25. Kuidas võib võimendeid liigitada voolu järgi? Mitte linearsed, linearsed, vahelduv voolu võimendid 26. Kui kaks toitepinget on 15 V, milline on siis tipust-tipuni suurus ideaaljuhul? 30 27. Opvõimendil on avatud kontuuri võimendustegur 100000 toitepingega ±12 V. Milline on minimaalne vajalik sisend (V), selleks et tekiks küllastus? -0,00012 28. Milline on opvõimendi võimendustegur, milles kasutatakse sisendtakistust 100 ja tagasisidetakistist 100 k ? 1000 29. Nimetage negatiivse tagasiside eeliseid. Negatiivne tagasiside parandab võimendusteguri stabiilsust, vähendab moonutusi ja suurendab keskriba. 5.4. Küsimused impulss- ja digitaalelektroonikast 1. Milline on põhiline erinevus lineaarse ja lülitava lülituse vahel? Erinevalt lineaarskeemidest, kus transistorid ja IC-d ei saavuta kunagi küllastust normaalsete
..100 kW Väljundpinge 180° faasinurk sisendpinge suhtes 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija Emitterjärgijat (emitterjärgurit) e. ühise kollektoriga (ÜK-) lülitust iseloomustavad väike väljundtakistus ja suur sisendtakistus, suur vooluvõimendustegur ja väike pingevõimendustegur (pisut väiksem kui 1) ning hea temperatuuristabiilsus. Teda kasutatakse siis, kui on vaja võimendusastme suurt sisendtakistust (suurusjärgus ligikaudu b korda suurem kui emitteriahela takistus RE) ja/või väikest väljundtakistust. Sisendsignaal antakse transistori baasile ja väljundsignaal võetakse emitterilt. Transistori kollektor peab võimendatava signaali suhtes olema maandatud (vahelduvsignaali jaoks teostub see läbi toiteallika ja viimast sildava kondensaatori, mida joonisel pole näidatud). Väljundsignaal on sisendsignaaliga samas faasis. Pikkov lk 65 Elektroonika alused
æ 2 ö RS = 500ç - 1÷ = 167W è 1,5 ø Joonis 5.18. Illustratsioonid eeltoodud näite juurde: a) võimendi koormamata reziimis; b) võimendi koormatud reziimis. c) Sisendtakistus Sama lähenemisviis sobib ka lülituse sisendtakistuse mõõtmise puhul. Võimendi sisendtakistust võime kujutada ühe üksiku aktiivtakistusena (resistiivse takistusena), vt järgnev joonis (a). Kui me ühendame sellise sisendiga signaaliallika, siis toimib võimendi sisendtakistus allika jaoks koormustakistusena RL , vt joonis joonis (b). Antud olukorras ei saa me varieerida ei RL ega RS väärtusi. See on aktsepteeritav, kui VL väärtus on 50%...90% VS väärtusest. Sageli aga tuleb selle tingimuse
kümnekonna protsendini. Ühise kollektoriga (ÜK) e. nn emitterjärgija (emitterjärguri) skeemi puhul saadakse ainult vooluvõimendus (pingevõimendus KU < 1). Lülitust iseloomustab suurim sisendtakistus (kuni sadade kilo-oomideni), mis suureneb väga kiiresti koos koormustakistuse suurendamisega. Väljundtakistus on väiksem kui ülejäänud lülitustel (mõnest kümnendikust oomist kuni mõne tuhande oomini). Lülitust kasutatakse eelvõimendusastmetes, kui vajatakse suurt sisendtakistust ja väikest sisendmahtuvust; samuti võimsusvõimendites, kui on vaja saada väike väljundtakistus või väike mittelineaarmoonutus (alla 1%). Pikkov lk 30 (järg) ÜB-lülituse sisend- tunnusjoonteks on emitterivoolu IE
ja URt = RtIt Diferentsaator dU sis dU sis I sis =C U välj = - R I R = - RC Isis = IR ; dt ; dt 104 "Instrumentaalne võimendi" Tahaks parandada dife- rentsiaalse võimendi sisendtakistust. Lihtne teha nii: Parem aga oleks nõnda: Skeemi omadused: - Kõrge sisendtakistus; - Signaali sünfaasse komponendi hea sumbutamine; - Võimalus balanseerimiseks; - Kaheastmeline võimendamine. R2 R4 R2 R4 IK dif = 1+ 2 IIK dif = K dif = (1 + 2 ) R1 ; R3 ; R1 R3 105
võimenduse mõlema sisendi suhtes ... ja sümmetrilise võimendi puhul võimendus ei tekigi. Vastavalt sellele millis tööreziimi kasutatakse tuntakse kahesugust sisendtakistust. Sisendtakiust erinevust sisendsignaalile ja signaali takistus ühissignaalile. Rakenduselektroonika 12 U 6. Võimendustegur (Large Signal Voltage gain KU) Ku = K = välj Võimendustegur iseloomustab võimendit kui elementi, ning ta U sis
Taolise varje toime on teistsugune nimelt indutseerib puistemagnetvoog hea juhtivusega varjes pöörisvoolud ja nende poolt tekitatud magnetvoog on suunatud puistemagnetvoole vastu ning ta kompenseerib viimase toime. Magnetilised varjed on tõhusad madalatel sagedustel elektrostaatilised varjed kõrgemad sagedused. Tagasiside ühise toiteallika kaudu avaldub kõige ilmekamalt kolmastmelise võimendi puhul Joonis 2.7.5 Kui väiksena me püüaks teha toiteallika sisendtakistust on ta ikkagi reaalselt olemas. Suurima signaaliga ja suurima vooluga on kolmas aste ja see vool tekitab sisetakistusel pingelangu mida võib vaadelda tagasiside pingena. Võib vaadelda olukorda ka nii, et toite pluss juhtmesse tekib signaali sagedusega pingemuundus. Tekib kaks tagasiside ahelat. Esimene tagasiside läbib teise astme kollektor ahela. Kolmanda astme sisendisse ja läbib esimese astme kollektor ahela teise astme sisendisse
eelnimetatud puudust, kuid nõuab juhtlülituselt suuremat väljundvoolu (joonis 3.11, b). Transistori juhtimine positiivse ja negatiivse vooluga (joonis 3.11, c) määrab juhtelektroodi mahtuvuse laadimistunnusjoone ning on võrreldav jadatakistiga juhtimisega. Juhtelektroodi mahtuvust laetakse konstantse toitevooluga läbi jadatakisti. Praktilistes rakendustes vähendab jadatakisti RG juhtahela mõõtmeid, sest selle takistus võib sisaldada ainult transistori juhtelektroodi sisendtakistust ja ühendusjuhtmete näivtakistust. Sellises vooluahelas on takisti RG poolt hajutatud energiahulk väike, sest vooluallikas talitleb vabavoolul. Kogu hajutatud võimsuse võib arvutada valemiga PG = 2Is RGCGU s f + ( 1 - 2t )Is2R kus valemi parem pool kujutab endast vabavoolutalitluse vältel hajutatud energiat. Vabavoolutakisti R suhe määrab vooluahela tõhususe. Selline vooluallikaga transistori
annaabi.ee 
