Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d 2y(0)/dt2=0; ... ; dn-1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. 2.3Algolekud nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toima , mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0
kui on p(t) ehk funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem —> (modelleerimine) —> Mudel —> (realiseerimine) —> Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu süsteemist. Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Nt. Ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi matemaatiline mudel, mis väljendab süsteemi sisend-ja väljundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutujaga u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alustada meelevaldsest ajahetkest t0 (lugeda seda null-ajahetkeks). Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit
Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d2y(0)/dt2=0; ... ; dn- 1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud: Algtingimused - süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised voi mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o
Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d2y(0)/dt2=0; … ; dn- 1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised või mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga
annaabi.ee 
