Protsessi kuluarvestus Protsessi kuluarvestust (process costing) kasutatakse, kui toode läbib terve seeria järjestikuseid sagedasi automatiseeritud protsesse, näiteks paberi tootmine, toiduainete tööstus, värvitööstus jms. Kuluarvestus toimub mitte tööde, vaid protsesside viisi. Iga protsessi kogukulud jagatakse protsessi läbinud toodete arvuga, saades keskmise ühikukulu. Eelneva protsessi ühikukulu on järgneva protsessi sisendkuluks. 87 Protsessi kuluarvestuse skeem 1. Protsessi sisendkulu (bought-in) · 1. protsess ühikukulu = (sisendkulu + lisatud matejal+tööjõud+1. protsessi üldkulud)/ toodetud ühikute arv. 1. protsessi ühiku kulu on 2. protsessi sisendkuluks · 2. protsess Ühikukulu = (sisendkulu + lisatud materjal + tööjõud + 2.
(3, lk15) 1.5. Protsessi kuluarvestus Protsessi kuluarvestuse meetod on sobiv siis, kui toode läbib terve seeria järjestikuseid automatiseeritus protsesse, nagu paberi tootmine, õlide rafineerimine, värvitööstus, toiduainete tööstus. Kuluarvestus toimub mitte tööde vaid protsesside viisi. Protsessi kuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud toodete arvuga, saades keskmise ühiku kulu. Eelneva protsessi ühiku kulu on järgneva protsessi sisendkuluks. Praktikas ei teki protsessis ainult valmistooted, vaid alati jäävad protsessi ka erinevas töötlemisstaadiumis pooltooted. Kõik valmistooted ja erinevas valmidusastmes pooltooted esitatakse perioodi lõpus kuluarvestuse eesmärgil kui ,,ekvivalentseid ühikuid". See tähendab vastavat arvu täiesti valmis tooteid ja erinevas valmidusastmes pooltooteid. Ühiku kulu saame jagades kogukulud ekvivalentsete ühikute arvuga.
Protsessijärgne kuluarvestus jaotub omakorda: · protsessi kuluarvestuseks meetod on sobiv siis, kui toote valmistamisel läbitakse seeria protsesse. Näiteks sobib selline meetod toiduainetetööstuses, turbatööstuses ja muu masstootmiste puhul. Protsessi kuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud tooteühikutega, saades keskmise kulu tooteühikule. Eelmise protsessi ühiku keskmine kulu on järgmise protsessi sisendkuluks; · teenuse/funktsiooni kuluarvestuseks meetodit kasutatakse teenuste või funktsioonide kuluarvestuses. Nimetatud meetod sobib kasutamiseks ettevõtetes, mis pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad siseteenuseid. Neid vaadeldakse kui teeninduskeskusi, -osakondi või funktsioone, sest teenuseid võib teenuseid pakkuda nii müügiks kui ka ettevõtte sees
Protsessijärgne kuluarvestus jaotub omakorda: * protsessi kuluarvestuseks meetod on sobiv siis, kui toote valmistamisel läbitakse seeria protsesse. Näiteks sobib selline meetod toiduainetetööstuses, turbatööstuses ja muu masstootmiste puhul. Protsessi kuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud tooteühikutega, saades keskmise kulu tooteühikule. Eelmise protsessi ühiku keskmine kulu on järgmise protsessi sisendkuluks; * teenuse/funktsiooni kuluarvestuseks meetodit kasutatakse teenuste või funktsioonide kuluarvestuses. Nimetatud meetod sobib kasutamiseks ettevõtetes, mis pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad 105 siseteenuseid. Neid vaadeldakse kui teeninduskeskusi, -osakondi või funktsioone, sest teenuseid võib teenuseid pakkuda nii müügiks kui ka ettevõtte sees