Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisemused" - 9 õppematerjali

Mis on energiamajandus
6
ppt

Mis on energiamajandus?

ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel.

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
Charles Baudelaire-Kurja õied
3
doc

Charles Baudelaire „Kurja õied“

joonistuse kirjeldus, aga ometi edastab palju infot ja hoiakuid. Peaaegu igas Baudelaire'i luuletuses on mina-subjekt, ent teda ei tohiks üks-ühele käsitleda autorina. Luuletaja võimendab oma nähtut, samuti võib osa inspirtsioonist pärineda unenägudest, unistustest või teiste lugudest. Baudelaire'i puhul on väga tähtsal kohal ka sümbolite kasutamine. Nii on ta näiteks andnud lõhnadele värvi. Samas edastab mina-tegelane tavaliselt autorile omaseid mõtteid ning nende sisemused sarnanevad. Kuna autor kujundab ise mina-tegelase, siis me ei saa eeldada ka objektiivset suhtumist, ikka püütakse mina-tegelast muuta paremaks, tõsta kõrgemaks ja tähtsamaks. Seega tulekski vaadata mina-tegelast kirjandusliku persoonina, aga mitte samastada autoriga. Julgen väita, et Baudelaire'il on üpriski omamoodi surmakäsitlus: ,,Surm, paraku, on, mis lohutab ja paneb elama; Ta on elu eesmärk ja siht, ta on ainuke lootus.." Luuletustes on surm positiivse varjundiga

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
Geenitehnoloogia eksam
40
docx

Geenitehnoloogia eksam

Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine- vajab hapnikku, eraldub CO2. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Kolroplastid roheline värvus. Sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsess- suhkrute moodustumine CO2 st ja veest. Paiknevad peamiselt taime fotosünteesiorganites- lehtedes. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemused paiknevad kotjad moodustised- lamellid. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastide sisemused ka DNA, RNA ja valgumolekulid. Ribosoomid, sünteesivad organellile vajalikke valke. Kloroplastid konventeerivad päikeseenergiat keemiliseks energiaks. Mitokondrid ja kloroplastid on kahekordse membraaniga ja sisaldavad sisemisi membraansüsteeme, neis on oma DNA. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad ensüümid. Mutatsioonid mitokondrite DNA-s põhjustavad

Bioloogia → Geenitehnoloogia
49 allalaadimist
Marksism
3
docx

Marksism

tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4. Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad. 5. See protsess ei sõltu inimeste meelevallast, vaid kulgeb oma sisemise sunni ajel ja haarab inimesed endaga kaasa. 6. Eelkirjeldatud areng jätkub senikaua, kuni kõik sisevastuolud on lahendatud ja pole enam võõrandumist ning järelikult ka jõudu, mis põhjustaks muutusi. 7. Selle vastuoludeta seisundi saabudes ei vea inimestest sõltumatud jõud meid enam

Õigus → Riigiõigus
45 allalaadimist
Tuumafüüsika
5
docx

Tuumafüüsika

Tuuma külgetõmbejõud seovad kaks neutroni ja kaks prootoni püsivaks süsteemiks, mis kujutab endast heeliumi aatomit. Kulgeb järgmine reaktsioon, mis saab toimida ainult kõrgete temperatuuride juures. Ülejäänud neutron lendab suure kiirusega minema. Seejuures eraldub tohutu energia, umbes 10 korda suurem, kui raskete elementide tuumade jagunemisreaktsioonide puhul ­ ahelreaktsioonide puhul. Niisugused reaktsioonid toimuvad ka Päikese ja tähtede sisemused. Ka vesinikupommis VESINIKUPOMM Vesinikupommis toimub deuteeriumi ja triitiumi reaktsioon. Kõrge temperatuuri saavutamiseks tekitatakse eelnevalt vesinikupommis aatompommi plahvatus. See on juhtimatu protsess. Juhiavate termotuumareaktsioonide realiseerimine annaks inimkonnale ammendamatu energiaallika. Siiani seda saavutatud ei ole. TUUMAREAKTOR Seadet, milles kulgeb juhitav ahelreaktsioon nim tuumareaktoriks. Tuumareaktoti põhilisteks

Füüsika → Füüsika
92 allalaadimist
Anorgaanilise keemia II
6
doc

Anorgaanilise keemia II

a-d) Nioobiumi tüüpiline oksüdatsiooniaste on V, oksüdatsiooniastme IV puhul on esindatud peamiselt halogeniidid. Nioobiumi kasutatakse peamiselt vaba metallina sulamite koostises. 40-50% nioobiumist kasutatase teraste mikrolegeerimiseks, 20-30% vääristerastes. 20-25% toodangust kasutatakse kuumakindlates sulamites Ni või Fe baasil. Kõrgelt hinnatud on Nb sulamite kasutamine agressiivsetes keskkondades nagu keemiatööstus, rakettide põlemiskambrid, tuumareaktorite sisemused. Kõrge hinna tõttu kasutus suhteliselt piiratud, kuid osaliselt asendab veel haruldasemat tantaali. Tantaali tüüpiline oksüdatsiooniaste on V, kuid esineb ka madalamaid väärtusi, peamiselt IV halogeniidides. Tantaali kasutus on väga piiratud, hinnatud on tema keemiline püsivus mis on võrreldav plaatinaga. Kasutatakse kuumus- ja korrosioonikindlates sulamites. 40% toodangust Ta-pulbrina elektrolüütkondesaatorites ja muus elektroonikas. 20-25% karbiididena kõvasulamites, 15-20%

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
81 allalaadimist
Anatoomia KOGU konspekt
50
doc

Anatoomia KOGU konspekt

suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed - katab sidekoeline kihn - sisemused vaheseina- trabeekulid - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi - suubub mitu lümfisoont- toomasooned - väljub viimasoon - arvukalt lümfisiinuseid Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte 130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
Anatoomia
25
doc

Anatoomia

suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed - katab sidekoeline kihn - sisemused vaheseina- trabeekulid - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi - suubub mitu lümfisoont- toomasooned - väljub viimasoon - arvukalt lümfisiinuseid Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte 130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

hapu või kibeda maitse- on taimele kaitseks ära söömise eest. Plastiidid. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erinevad värvuse. Jagatakse kolmeks rühmaks:  Kolroplastid- roheline värvus. Sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsess-suhkrute moodustumine CO2 st ja veest. Paiknevad peamiselt taime fotosünteesiorganites- lehtedes. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemused paiknevad kotjad moodustised- lamellid. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastide sisemused ka DNA, RNA ja valgumolekulid. Ribosoomid, sünteesivad organellile vajalikke valke.  Kromoplastid- kollased või punased värvused. Sisalduvad karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Samuti värviküllastes õite kroonlehtedes. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik

Bioloogia → Bioloogia
222 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun