uut pöördmomendi.Võttes tema rolli meeskonna seisukohalt, võib öelda, et keskastmejuhi roll on leida alluvatele sobivaid motivaatoreid, olla ärakuulaja, ideede kokkukoguja, nende selekteerija ja edastaja, samuti järelevaataja-kontrollija. Keskastmejuht peab oskama meeskonda koostada ja tööle panna. Need oskused on samuti väga olulised, kuna kõldvõtmeta: piits ja präänikuga inimesed tööd saavad teha niipalju, kuna neil sisemotivatsiooni selle peale piisab. Lisades mainin, et neid oskusi on vaja pidevalt täinedada ja uuendada. Kuna mõnikord töötades ühes keskkonnas üsna palju aega, fookus muudab liiga kitsaks. Õppimisvõime langus on töövõimekuse languse üks koostisosa. Kuna mõlemad protsessid nõuavad juhilt palju vaimset energiat, on need mõnes mõttes konkureerivad tegevused. Tavalises normaalses tööelus me seda ei tunneta, kuna energiat on juhil piisavalt palju ja jätkub mõlema protsessi jaoks
muutuks. Töötajad on huvitatud, et nende töö pakuks uusi väljakutseid ja võimalusi enese arendamiseks. Väga oluline on edendada eluaegse õppimise süsteemi. Motivatsioon jätkuvaks õppimiseks peab tulema igaühest endast. Organisatsioon ei suuda töötajat motiveerida õppima, kuid ta saab seda kasvatada ja toetada ning ära hoida töötaja sisemise õppimismotivatsiooni hävimist. Firma võib püüda selle poole, et teha sisemotivatsiooni järgi tegutsemine töötajale nii kergeks kui võimalik. / 4, lk 390 / Reval Hotels hotellides toimub aeg-ajalt Rollivahetus ehk cross-training. Traditsiooniliselt kehastuvad juhtivtöötajad ning tavapäraselt "tagaliinil" seisvad spetsialistid teenindajateks, et kogeda "eesliini" teenindustöö võlusid ja vaevu. Nii võite Reval Hotels juhte kohata Teile hommikusöögilauas muna praadimas, tube koristamas või uksel portjeena Teile naeratamas
Referentne sõltuvus tekib siis,kui inimene võtab kuulekalt üle väikerühma vüi sotsiaalse kihi hoiakud, väärtuskujutlused, käitumismallid, lootes sel kombel elus lahedamalt hakkama saada ja kiiremini edu saavutada. Informatsioonilise sõltuvuse põhjustab vajadus saada teiste inimeste käest endale hädavajalikku teavet. Sõltuvust põhjustab ka tahtmatu või tahtlik alluvus suurt võimu omavale isikule või instantsile. Välis- ja sisemotivatsiooni eraldusjoon on raske tõmmata, kuna paljud algselt välised mõjurid ja stiimulid võivad omaks võetuna hakata toimuma seesmiselt. Motiiv ja motivator Motiiv on definitsioonis isiksuslik kvaliteet, selle tekkse mängivad kaasa inimese vajaduse ja tundmused, väärtusarusaamad ja mõttetöö. Motiivil on käitumisele stimuleeriv, reguleeriv ja organiseeriv toime. Motivaator on väliskeskkonna selline mõjur- impulses, kutsung, nõue, ähvardus, väljakutse,
1. Optimaalseisundi teooria . R.M.Yerkes avastas loomkatsetes, et iga tegevuse keerukuse aste nõuab oma optimaalset aktivatsioonitaset. (Yerkes-Dodsoni reegel) Rakendatuna inimesele: kui aktivatsiooni aste on alla optimaalse, siis inimesel on igav. Kui aktivatsioon on liialt suur, siis inimene on ängistuses. Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest väiksed lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. Suured lahknevused on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad. 4.2. Sisemotivatsiooni teooria. On olemas sisetung kompetentsuse kasvuks, mis stimuleerib isiksuse kasvu. Sellega seostub motiiv saada oma kontrolli alla sündmused, mis mõjutavad organismi elu . Näiteks kehakaaluprobleemi aktualiseerimine. Anorexia ja bulimia. 4.3. Vastandite teooria. R.C.Solomon. Mingi meeldiv stiimul vallandab ajus sündmuste ahela, mis omakorda vallandab vastandliku pidurdusahela. Vastandprotsess on graduaalne ja kestab kauem kui meeldiva sündmuse toime.
annaabi.ee 
