1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2
) *Teoses valitsev meeleolu: Teoses valitsev meeleolu on argipäine. Tegelased ei looda tuleviku peale, vaid nad võtavad nö ühe päeva korraga. Vahel on mõni helgem moment, aga enamasti on meeleolu pigem nukrameelne. Võrdlus J.Krossi loominguga: Nii Kross kui ka Traat armastavad kirjutada ajaloolistest sündmustest, mis Eesti alal on olnud. Lisaks, et ajastut paremini tabada, kirjutavad nad ka fraase vastavalt selle ajastu keelekasutusele. Mõlemad kasutavad oma teostes ka palju sisemonolooge ning samuti mõlemad kirjanikud kõnelevad inimeste olemisest ajas ja ajaloos ehk filosofeerivad. Kuid kui enamik Traadi tegelasi on taluinimesed, kes teevad igapäevaseid raskeid töid, mida raputavad sõjad ja sotsiaalsed kriisid ning kes peavad tähtsaks tõde ja õigust, siis Krossi tegelased on seevastu värvikad ja tugevad isiksused edasipürgjad, kes tahavad elus midagi korda saata, kes saavutavad palju, kuid peavad ületama ka tõsiseid raskusi ja pidama keerulisi sisevõitlusi. 5
5.Millised kunstilised iseärasused hakkavad teoses silma (erinevad tasandid, lausestuse ka sõnastuse iseloomulikud jooned, modernistliku romaani tunnused) Teoses on põimitud omavahel oskuslikult reaalsus ja fiktsionaalsus. Kross kasutas kirjutamisel välist vaatepunkti vormi: Timo lugu jutustab päeviku vormis tema enda asemel naisevend Jakob. Sündmused vahelduvad oleviku ja mineviku jutustustega. Kuna tegemist on päeviku vormis kirjutatud teosega, siis on selles palju mõtisklusi ja sisemonolooge. Kross tõi sisse ka alateadvuse, tänu millele Jakob nägi Jettest unenägusi ja taipas, et ta teda ikka veel armastab. Samuti on autor eestikeelsele tekstile lisanud saksa, prantsuse ja vene keelseid lauseid, mis iseloomustaks tollast aega. 6.Hinnang teose kohta. Mulle meeldis see teos väga. Alguses oli küll raskusi arusaamisega, aga mida edasi lugeda seda arusaadavamaks ja põnevamaks raamat läks. Mulle meeldis ka Krossi kirjutamisviis, et ta ei
poeet.Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend ,,Godot´d oodates" (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend ,,Lõppmäng" (1957) käsitleb surma teemat. Monodraama ,,Krappi viimane lint" (1959) peategelaske on vana mees, kes kuulab lindilt omaenda noorpõlves räägitud lugusid ega tunne ennast ära. Beckett on öelnud: ,, Kui tahad mingit kunsti teha, lase kaos sisse!"
,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus. Enamik ballaade ,,Õnnevarjutuses" on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25)
annaabi.ee 
