dumping-hindadega (hinnad madalamad kui toote keskmised kulud) realiseerida oma liigset toodangut. Dumpingu eesmärk on konkurendi laostamine ja järgnev monopoolselt kõrge hinna kehtestamine. Madalale hinnale välisturul võib kaasneda kõrge hind siseturul, et kompenseerida välisturul saadavad kahjumid. Dumpingut esineb harva, sellega ei saa õigustada püsivalt eksisteerivaid tollitõkkeid. 5) Tollide õigustamiseks, et sisemaiseid firmasid ja nende töölisi tuleb kaitsta odava tööjõuga maade konkurentsi eest, mis võib sundida alandama sisemaiste toodete kõrgeid hindu ja töötajate palkasid. 4.4 Maksebilanss ja valuutakursid Rahvusvahelise kaubanduse olemasolu teeb paratamatuks ka valuutasüsteemi eksisteerimise. Imporditud kauba eest tuleb maksta eksportiva maa rahas. Eksport suurendab antud riigi käsutuses olevaid valuutaressursse, import vähendab neid
negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Sisemajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüvitiste koguväärtus. SKT rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüvesid. Välismajanduspoliitika Kuna üheski riigis ei ole piisavalt sisemaiseid ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astub riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamus riike on avatud majandusega suheldakse aktiivselt teiste riikidega, kuid on ka suletud majandusega riike see riik püüab hakkama saada ainult riigisiseste ressurssidega. Tänapäeval on niisuguseks riigiks Albaania.
Mitmed strateegilise tähtsusega turud on oligopolistlikud. Seega võivad valitsuse poolt antavad subsiidiumid parandada sisemaiste firmade konkurentsivõimet välismaiste firmade suhtes nii sise- kui ka välismaisel turul. Selline tegevus toob endaga kaasa kasumite ülekandumise välismaistelt firmadelt sisemaistele firmadele. Seega on strateegilise kaubandusteooria puhul tegemist olukorraga, kus valitsus subsideerib sisemaiseid ettevõtteid, mis võib tuua kaasa väliskonkurentide lahkumise rahvusvaheliselt turult. Oletades, et teiste riikide valitsused ei võta kasutusele vastuabinõusid, tekib võimalus kasumite ülekandumiseks välismaistelt tootjatelt sisemaistele tootjatele. Strateegiline kaubanduspoliitika võimaldab sisemaistel ettevõtetel saada tulu mittetäieliku konkurentsi tingimustes välismaiste ettevõtete arvelt.
positiivne vahe Isiklik tulu on see tulu, mida inimesed tegelikult saavad. Isiklikku tulu eristatakse rahvatulust kahe tunnuse põhjal: 1) Osa rahast, mis on teenitud ei kuulu väljamaksmisele, näiteks sotsiaalmaks 2) Inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu - töötu abiraha, pensionid jne Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele peale maksude maksmist. Välismajanduspoliitika. Kuna üheski riigis ei ole piisavalt sisemaiseid ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astub riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamus riike on avatud majandusega suheldakse aktiivselt teiste riikidega, kuid on ka suletud majandusega riike see riik püüab hakkama saada ainult riigisiseste ressurssidega. Tänapäeval on niisuguseks riigiks Albaania.
annaabi.ee 
