esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12
kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid
Keskaja teisel poolel kujunes Põhja-Itaaliast Euroopa kõige arenenum piirkond. Sealsed linnad olid saavutanud iseseisvuse ning seal edenes kaubandus ja käsitöö, arenes rahamajandus. Sealsed kaubalinnad Veneetsia ja Genova rikasutisd tänu vahenduskaubandusele vahemerel. Vahendati araabia kaupu, viies neid Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse. Sealsed linnad hoidsid sõprussidemeid ida- ja araabiamaadega. Hoolitseti heade suhete eest idamaade ja Bütsantsi valitsejatega. Sisemaadel, nt Milanos, tegeleti lisaks kaubandusele ka riidetootmise ja pangandusega. Firenzes tegutsev Medici suguvõsa, kes tegeles pangandusega, sai tol ajal Euroopa rikkaimaks suguvõsaks, sest nad laenasid raha ka valitsejatele ning paavstidele. Lisaks rikkusele, olid Medicid ka suured kultuuri soosijad. Nende kutsel saabusid Firenzesse skulptorid ning maalikunstnikud. Medicidel oli ka mitmeid villasid ja paleesid. Firenzest sai Medice ajal üks kaunimaid ja rikkamaid linnu Euroopas.
türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise isolatisooniga (jõed, mäed erinevate hõimude vahel). Soojades kohtades on hea elada, inimesed püsivad paigal ja puudub konkurents -> soodsas kliimas on alati rohkem keeli. Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? o Arusaadavus kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina). -> murre on see, kui kaks erinevat keelevarianti kõnelevat saavad aru; kui aru ei saa teineteisest, siis tegu
Norra ühendamine oli raskem: u. 872-u.933 valitses Harald Kaunisjuus, kes suutis riigi ajutiselt ühendada. Pärast tema surma algas julm võimuvõitlus ja kodusõjad, mis lõppesid u 970, kui Taani kuningas Harald Norra vallutas. 995 Olav Tryggvasson (suri 1000) vabastas Norra, tugevdas kuningavõimu nii palju, et talle allus kogu rannikuala. Ta oli kristlane, kes purustas paganausu templeid ja pühapaiku, kuid ei saavutanud suurt edu. Olav Püha (1015-1029) võimu tunnustati juba sisemaadel. Tema korraldatud misjon oli vägivallast edukam, kuid ristiusk levis laiemalt alles pärast tema surma.1028 langes Norra Taani alla. Iseseisva ühendatud Norra lõi Harald Hårdråde aastal 1047. Piiskopkonnad rajati Norras alles XII sajandil. Rootsi riik tekkis umbes 1000, kuningas Olof Skötkonungi ajal ning oli struktuurilt laialdase omavalitsuse ja iseseisva seadusandlusea maakondade (landide) liit. Kuningas oli valitav ning tema peamine ülesanne oli juhtida maakondade ühist sõjaväge
annaabi.ee 
