= 24,8±0,1 mm. Lõikesügavus t1=157 mm. Ava keermestamine: Sisekeermelõikuriga keermestada ava M28. Lõikesügavus t2=22 mm. 4. Ava puurimine. Ava puurimine: puurida ava Ød=10 mm. Lõikesügavus t=15 mm. 5 5. Ava freesimine, tasku freesimine. Ava freesimine: otsfreesiga freesida ava läbimõõduga Ød=80 mm. Lõikesügavus t1=37 mm. Tasku freesimine: otsfreesiga freesida tasku. Lõikesügavus t2=23 mm. 6. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 7. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 8. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine. Lihvida ava silinderpinnad ja põhi nõutud pinnakareduseni Ra=1,25 µm. Lihvida detaili otspind mõõduni t=60±0,04 mm Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine. Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm 6
vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink.
või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 12.Ümarlihvimise moodused: milliseid teate ja nende kasutamise valdkonnad (tsentrite vahel, tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel. 13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid. Millal millist moodust on sobiv kasutada? 14. Hammasrataste töötlemise moodused: kopeerimismeetod ja rullumismeetod. Meetodite põhimõtteline erinevus, nende eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed ja tööriistad. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta
teemant, soojuskindlusega aga on parim elektrokorund. Lihvimisprotsess sooritatakse lihvkettaga, kus abrasiivterad on seotud sideainega. Kõik sideained peavad taluma lõikeprotsessis kõrget temperatuuri. Lihvimismeetodid ja lihvpingid: Välislihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade välispindu. Lihvimiseks kasutatakse ümaslihvpinki. Lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumisteks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Siselihvimine toimub siselihvpingil, mille tööpõhimõte ei erine ümarlihvpingi omast. Siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks. Tasalihvimisel töödeldakse tasapindu horisontaal- või vertikaaltasalihvpinkidel. Abrasiivtöötluse viimistlusmeetodid: Hoonimine on viimistlusmeetod, mis võimaldab saada suure täpsusega siledaid spetsiifilise mikroprofiiliga silindilisi sisepindu. Niisugune profiil on vajalik õlikihi hoidmiseks hõõrdepinnal.
Seega lihvimine on viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailide saamiseks) Meetodid: Välisümarlihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade välispindu. Lihvimiseks kasut. Ümarlihvpinki. Lõikeliikumisteks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumisteks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Pealiikumise kiirus m,s : v=pii*D*n ; kus D= lihvketta välisläbimõõt (m), n=ketta pöörlemissagedus (min-1). Siselihvimine toimub sise ´lihvpingil. Siselihvimist kasut. Avade täpseks töötlemiseks. Suurema täpsuse saavutamiseks antakse lihvkettale katkendlik ristettenihe. Tasalihvimsel töödeldakse tasapindu horisontaal v. Vertikjaaltasalihvpinkidel. Vertikaaltasalihvimisel on suurem tootlikkus, kuna samaegselt võtab tööst osa suurem hulk abrasiivteri. Teisest küljest on ketta silinderpinnaga töötlemisel võimalik sooritada väga erinevaid töid, näiteks lihvida soone põhja jne. 18. Jagamispead.
annaabi.ee 
