a. lõppeesmärke polegi olemas b. nende kaudu loodetakse jõuda lõppeesmärkideni c. kardetakse inflatsiooni d. vahe-eesmärk või vahel realiseeruda kui lõppeesmärk 53. Poliitika teostamise viiteaeg on lühem: a. fiskaalpoliitika puhul b. monetaarpoliitika puhul 54. Maksebilansi kapitalikontol kajastuvad: a. erainvesteeringud kodumaal b. riigis toimunud kapitaalkaupade (põhivahendite) tehingud c. finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride d. siselaenud 55. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kuna a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, sest hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini
c. on nahtused, mida polegi voimalik kindlaks teha d. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse valjaselgitamise pole mingeid probleeme ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 3 (1 point) Maksebilansi kapitalikontol kajastuvad: *a. erainvesteeringud kodumaal b. riigis toimunud kapitaalkaupade (pohivahendite) tehingud c. finantskapitali liikumist ule rahvusvaheliste piiride d. siselaenud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 4 (1 point) Uhiskond voib ka inflatsioonist kasu saada, kuna *a. ettevotted investeerivad tanasel paeval rohkem, sest hinnatous on neile signaaliks, et tulevikus on voimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus uldise hinnatousu tottu kallim b. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi
D. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu "siin ja 100% praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline 3. Maksebilansi kapitalikontol kajastuvad: Student Response Value Correct Answer A. riigis toimunud kapitaalkaupade (põhivahendite) tehingud 0% B. erainvesteeringud kodumaal 0% C. finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride 100% D. siselaenud 0% 4. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kuna Student Response Value Correct Answer A. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, sest 100% hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim B
ekspordilt või transiidilt (loetakse maksudeks); riigilõivud notariaalsetelt ning sellega võrdsustatud toimingutelt ning nn tempelmaks, mis sisuliselt on samuti eriline lõivu iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks, seetõttu kasutataksegi üldistavat terminit makse ning konkreetse makse nimetust lõiv, tempelmaks). Riigitulude muudeks siseallikateks võivad olla veel tulud riigivaradest (rent), intressid hoiustelt, aga samuti siselaenud (saadakse vastavate obligatsioonide müügist, mis hiljem kustutatakse, st ostetakse tagasi). Riigitulu levinuim välisallikas on riigilaenud (välislaenud). Tegemist on riikliku krediidisuhtega; riikliku krediidi õigussuhte sisuks on olustik, kus õigussuhte üheks pooleks (vastavalt kas võlgnikuna või võlausaldajana) on avalik-õiguslik isik - riik (võib olla ka omavalitsusüksus samuti avalik-õigusliku isikuna). Välislaenu võidakse võtta kas teistelt riikidelt,
alla Vm riigipank, nende kontrolli alla langes ka kohalikke filiaale, üle võeti kommertspangad, erapangad, ühispangad, enamik pandi kinni, likvideeriti, liideti riigipangaga. Kuu ajaga hakkasid kõik Vm riigis reaalselt olemas olevad rahavarud kuuluma enamlaste kontrolli alla. Keelustati eraisikutele nende hoiuste välja maksmine, lõpetati igasugused tehingud aktsiate ja teiste väärtpaberitega, börs pandi kinni. Tühistati kõik endise Vm võlad- nii välisvõlad kui siselaenud. Olid sõjalaenud inimestele, 1917 veebr revol järgselt vabaduselaen jne. Enamlased teatasid, et ühtegi võlgnevust tagasi ei maksta. Paralleelselt finantssektori riigistamisega natsionaliseeriti ka raudteetransport. Allutati ka kõik erafirmad, võeti tsentraliseeritud riikliku juhtimise alla. Keerulisemaks kujunes olukord tööstusettevõtetega. Enamlased arvasid, et eraomanduses olevad tööstusettevõtted tuleb ära võtta omanikelt ja anda rahvale
annaabi.ee 
