Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. Elanikkonna käes oleva mitmesuguse paberraha kättesaamiseks tegi valitsus ettepaneku anda välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes. Olukorras, kus siselaenu tellimine venis ja valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16. jaanuaril 1919 võlakohustused Eestis riiklikeks maksevahenditeks. Võlatähed kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 1922. Riigikassa rahavarude täiendamiseks anti välja lühiajalisi väärtpabereid, mis valmistati 1920. aastal Tallinnas Toompea lossis riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas. Suuremate kupüüride puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt neid kasutama ka rahamärkidena. Et ametlikult olid
c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55. Milline väide on õige? a) käibemaks ja aktsiisimaks on kaudsed maksud b) käibemaks ja aktsiisimaks on otsesed maksud c) käibemaks on otsene maks ja aktsiisimaks kaudne maks d) käibemaks on kaudne maks ja aktsiisimaks on otsene maks 56. Monetaarpoliiitika otsene eesmärk väljendub a) inflatsioonitempo mõjutamises b) majanduskasvu mõjutamises c) raharingluse mõjutamises d) siselaenu mõjutamises 57. Protsendita laen aastaks, tingimustes, kus inflatsioonitempo on aastas 50% tähendab, et reaalne raha väärtus, mis kreeditorile tagastatakse on a) 2/3 laenatud summast b) 50% võlasummast c) 1/3 võlasummast d) 40% võlasummast 58. Küsimus põhineb alljärgnevale tabelile. Mis alljärgnevatest väidetest on tõsi? Tootmisele kuluv aeg Riik A Riik B 1pudel sampooni 3 tundi 1 tundi 1 juuksehari 1 tundi 4 tundi
D IT Kolledz 24 Keskpankade muud regulatsioonid. 1. Osadel on õigus kontrollida ostetavate rahafondide ja aktsiate koguseid piiramaks sellist spekulatsiooni, mis oli 1929 a. krahhi üheks põhjuseks. Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad aktsiatehingud. 2. FED on kasutanud oma võimu, et kontrollida krediiti paljudel juhtudel. Korea sõja ajal kehtestati siselaenu suurus, et vähendada kulutamist ja summutada inflatsiooni. Viimati kasutati seda võimu 1980. aastal, kui FED piiras krediitkaartide omandamist. Tulemus oli vapustav, kuna krediitkaartide omandamise piiramine tõi kaasa majanduse "vaba langemise" (järelmaksuga ostmise võimalus kadus) ja tõi kaasa FED volituste mõningase piiramise. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25 KESKPANK 1
p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid. 5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi? Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat? · Maksude kehtestamine on kiirem.
metsamaterjale, naftat. Sissetulekud suunati tööstusesse. Vaja oli senisest tugevamat survet avaldada ka rahvale. Üheks võimaluseks oli tarbimise vähendamine. Esimesel viisaastakul kehtestati NL-is kaardisüsteem, mis puudutas ennekõike linnaelanikke. Saadi osta vaid nii palju, kui valitsus neile lubas. Rahva käest hakati raha ära võtma poolsundusliku riigi siselaenuga. Riik hakkas trükkima siselaenu obligatsioone, mille ostmine inimestele oli vormiliselt vabatahtlik. Kõigile ettevõtetele, rajoonidele, linnadele kirjutati ette, kui palju mis ajaks tuleb siselaenu müüa, siis tekkis kohe surve. Tööstustööline töökoha säilitamiseks oli sunnitud neid kokku ostma. Oluliseks rahapumbaks kujunes riigi viinamonopol. Vm-l oli kehtestatud I ms puhkemiseks kuivseadus, oli püsinud 1925 a-ni, siis likvideeriti ja taastati riigi viinamonopol. Esialgu tekitas
annaabi.ee 
