Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi
Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides(1- 5adramaad). Üksjalad oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest
Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi
instantsi pärijad -- vähemalt teataval määral). · Vabatalupojad - maksid rahamaksu, seisund võis väga varieeruda, olenevalt kui paljudest kohustustest end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud isiklikult vabad, aga seisund siiski parem kui adrataluritel, kes pidid igast kohustusi, sh teotööd tegema. Et teotöö osakaal üha suurenes, siis hakkasid nad 16. sajandi keskpaiku kaduma. · Üksjalad- arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahaneb aja jooksul. Kohustused väiksemad kui adrataluritel. Tarvel arvab, et nende talud olid ühes tükis, mitte põlluribadena nagu adrataluritel tavaks. Tavaliselt olid kehvematel põllumaadel, eriti Lääne-Eestis. · Pundenikud - umbes nagu üksjalad, maksid 2 punda (tündrit) vilja ja muid kohustusi polnud. Tavaliselt majanduslikult paremal järjel kui üksjalad.
emakeeles. Pilet nr7 *maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus. Talupojad jagunesid õiguslikult erinevateks rühmadeks. Adratalupojad moodustasid kõige arvukama kihi-nad pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teakoormisi. Nende teokoormisi mõõdeti adramaades. Üksjalad said metsamaad talulähedale. Nende talud oli tavaliselt kehvematel talumaadel. Neid võis kõige rohkem leidida lääne-eestis. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid kes asusui uusi maid üles harima. Nad olid adratalupoegade nooremad pojad ja nende kohustus oli üks jalapäev nädalas. Nende arv kahanes 16sajandil. Maavabad olid ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääneõiguse alusel mis muutis nad vabaks koormistest vaid kohustades kandma sõjateenistust kergeratsaväelisena. Vabatalupojad , olid end osaliselt või täielikult koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige rohkem leidus neid maaisandate isiklikes valdustes