Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P
trapets jt.) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasapind läbib kogu liikumise ajal vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha koos temal tekkinud keermeniidiga kujutada jäiga tervikkehana, saame üldises mõttes keermega kruvi. Keermeid kujutatakse joonisel tinglikult. Varda pinnale lõigatud keeret nimetatakse väliskeermeks ja avasse lõigatud keeret-- sisekeermeks. Väliskeermel näidatakse keerme väline, so. harjade joon, pideva jämejoonega, sisemine, so. keerme põhjade joon--pideva peenjoonega, mis otsvaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Kui sisekeermega detaili kujutada lõikes, näidatakse siingi sisekeerme harjad pideva jämejoonega, keerme põhjad aga pideva peenjoonega, mis ava telgjoonesuunalises vaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses
Täisnurga lõppu jääb raadius 0,4 mm. Soovituslikud režiimid: fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p Vc = 510 – 345 – 245 Teriku hoidikus valisin PSKNL 2020K 09. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka sisetreimiseks. 7.4. Sisekontuuri keermestamine [13] Keermestamise terikuks valisin 266LG-16VM01A002M 1135. Kuna antud terik annab tiheda keerme, sest keerme tipp on 0,2 mm ja sobib sisekeermeks. Teriku hoidikuks valisin 266LFG-2020-16. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka sisetreimiseks. 7.5. Faasimine koos maha lõikamisega Mahalõikamise terikuks valisin N123G2-0300-0003-GM 4325. Kuna lõike laius on 3 mm ja vastab detaili materjalile. Soovituslikud režiimid: fn = 0,05 – 0,5 mm / p Vc = 200 – 100 Teriku hoidikuks valisin RF123G22-2020D
ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2
annaabi.ee 
