Jätkub mõtisklus kõige laiematel üldinimlikel teemadel looja ja loodu vahekorrast, elu pühadusest ja traagikast, elu ja surma suhetest. Jumal, poeet ja maailm samastuvad. ,,Duino eleegiate" põhitoon on traagiline. Luuletaja senine enesekindlus vahekorras Jumalaga on kadunud. See peegeldab ka kaudselt kogu Esimese maailmasõja traagikat. Tsükli keskmes on inimene oma lootuste ja ahastustega. Maailmale vastandub ,,vaimsustatud" siseilm, mille varal inimene võib loodust ennastki rikastada.
kosmaarideja õndsuste võlus. Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed inetuks muuta. 2. Armastus oli seotud alati surmaga "surm teeb armastuse elavaks","armastus on tugevam kui surm","õnnelik saab olla ainult siis kui armastad seda õiget". Surm teeb teose mõistmise lihtsamaks ja paneb lugeja kaasa tundma. Poe'd huvitas ainult esteetika mitte moraal ja tõepärasus. Tedaei huvitanud inimest ümbritsev keskkond vaid inimese siseilm. Tema tegelased ei ole elavad inimesed vaid koondkujud ettekujutatud maailmast. Kõik tema muutuvad olude sunnil koletisteks, kes on võimelised sooritama ebainimlikke tegusid. Tema novellid on kõik lõpuni kurvad. See kurbus kandub üle ka tegelastele, sest enamasti on nad üksikud ja meeleheitel keda maailmaasjad ei huvita. Temategelased kannatavad olemasolu tõestuseks. Kuigi nad seda ise ei aima. Nad püüavad end tõestada pahategudega, et end elavana tunda
o Mõistatuseks on see, et miks inimene algul loob midagi ja siis pärast hävitab selle. o Tammsaare on saanud toetuspunkte suurtelt kirjanikudelt nagu nt Shakespeare, Dostojevski ja Goethe. Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu. Peamine probleem : mida arvavad teised. Esikohal : hea nimi ja reputatsioon. Süü-kultuur : Margaret Mead. Oluline on inimese siseilm, hing. Süü all kannatamine isegi siis kui patt avalikuks ei tule. Süüst vabanemine läbi avalikuks tulemisega. Pearu häbi-kultuur. Oluline, et teised temast hästi arvaks. Näited : o Kõrtsis laiamine. Andresest parem olemine. Üritas Andrest koguaeg paika panna. o Rätsepale püksid pähe Pearu on rätsepast tähtsam ja parem. o Pearu naine Andrese juurde Pearu jäi uhkeks,pani selle veel suurema kella külge. Andres süü-kultuur+häbi-kultuur. Näited :
- otsmikusagar; geneetika- isiksus on mõõdukalt päritav 7. Evolutsiooniline isiksuseomadused liigi evolutsioonilise arenguga seotud; isiksus on vajalik kohanemiseks Suur Viisik isiksusejoonte teooria NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) 1. Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus 2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1. Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997) 2. Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR
Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik inimese alateadvust kirjeldada kultuuri väljendusvahendeid kasutades Loodus kui kultuuri ,,teine" looduse asetamine kultuurist väljapoole,
peegeldused teadvuses, vaid vastupidi, teadvustamatust esile kerkivad. Ta on inimese siseilma peegeldus. Või nagu ta ütleb: "Kujund on üldise psüühilise olukorra kontsentreeritud väljendus". Ja selle konkreetne ilmnemine on justkui teadvustamata ja teadvustatud isiksusestruktuuri lõikumispunkt. Isiklik kujund pole arhailine ega kollektiivne, vaid väljendab isiklikke teadvustamatuse sisusid ja isikust tingitud teadvustatuse seisundit. Meil igal oma siseilm ja see kuidas me seda väljendame. · Algset ja kõigile inimestele omast kujundit nimetab ta arhetüübiks. See väljendab üheltpoolt valdavalt kollektiivseid teadvustamata materjale ja teiselt poolt viitab sellele, et teadvustatuse hetkeolukorda ei mõjutata niivõrd isiklikult (mingid puht isiklikud läbielamised), vaid kollektiivselt. Nt mingis rituaalis me väljendame kollektiivset alateadvust kollektiivsete sümbolite abil.
annaabi.ee 
