.....-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus, F - keha liikumist pidurdav takistusjõud. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu F arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kehale mõjuvad järgmised jõud: F1 = mg = Vg 1) Raskusjõud
Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide dv pindala, dx - kiiruse gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta,
Töö nr. 14 OT: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: = , Kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), vaadeldavate kihtide pindala, / kiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga . Kui valemis (1) võtta pindala ja gradient / ühikulised, siis = . Seega on
gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S. Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest külgetõmbejõududest. See takistab ka tahke keha liikumist teda märgavas vedelikus, sest vedeliku molekulid katavad õhukese kihina kogu keha pinna. Järelikult võib keha liikumist vedelikus takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu Ft arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapäraste kehade puhul see ülesanne lihtsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus,
dv - vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient dx Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molukulidevahelisest külgetõmbejõududest. See takistab ka tahke keha liikumist teda märgavas vedelikus, sest vedeliku molekulid katavad õhukese monomolekulaarse kihina kogu keha pinna. Järelikult võib keha liikumist vedelikus takistava jõu leida vedelikukihtide omavaheliste nihkumiste takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu F t arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapärastye kehade puhul see ülessanne lihsustub. Kerakujulise keha
POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide pindala, dv dx - kiiruse gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S . dv
1 m? 1 1 f= = =0,5 Hz , mis tähendab, et ta teeb 0,5 2 l / g 2 1/ 9,8 võnget sekundis. 15. Mitu korda muutub vedrupendli võnkeperiood, kui pendli massi muuta 4 korda? T =2 m/ k , kui mass suureneb/väheneb 4 korda, siis periood suureneb/väheneb 4=2 korda. 16. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 17. Kui = 0,1 m ja T = 0,1 ms, milline on siis laine levimiskiirus? 0,1 m v= = =1 km/ s T 0,1 ms 18. Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud. Eeldame, et tegu on punktlaengutega, sellisel juhul q q kehtib F =k 1 2 2 . Kui laengute vaheline kaugus väheneb 3
sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 3.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at. (v-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) φ 2. Nurkkiirus (ω) näitab kui suur põõrdenurk läbitakse ajaühikus. Nurkkiirus ω = (ω- nurkkiirus,
Mahupulss vedeliku mass, mis t jooksul jõudnud mõjutada rõhulainet. Rõhupulss levib, kui ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S 56.Millest sõltub rõhulaine levimiskiirus? Toru jäikusest, mida jäigem toru, seda kiirem rõhulaine, elastsusest, mida vähem elastne, seda kiirem. 57.Mis on viskoossus? Kui suur on vere viskoossus? Viskoossus ehk sisehõõrdumine on vedeliku või gaasi sisehõõrdumist iseloomustav suurus. Vere viskoossus on (3-5)*10-3 Pa. 58.Newtoni sisehõõrdejõu valem. 59.Sisehõõrdeteguri ühik SI- ja CGS-süsteemis. SI-süsteemis: kg/ms CGS-süsteemis: 1 Pas = 10 P (puaas) 60.Mis on piirkiirus. Veresette mõõtmine. Piirkiirus vr on keha settimiskiirus vedelikus. Veresette mõõtmiseks kasutatakse 20 cm pikkust kapillaari, mis täidetakse hüübimatuks muudetud verega. Kapillaari hoitakse vertikaalselt vibratsioonivabas kohas. Ühe tunni möödumisel mõõdetakse kapillaari ülaosas moodustunud
annaabi.ee 
