Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga.
Soovi korral võib tarvitada ka tervet tükki, kuid sel juhul peab pikendama küpsetusaega. Südame valmistamiseks tuleb varuda 1,54 tundi. Sea süda valmib 22,5 tunniga ning veise süda 34 tunniga. Toidu valmistamiseks on eriti sobiv kasutada noorlooma südant. Süda sobib keetmiseks, hautamiseks ja praadimiseks. Sellest saab valmistada maitsvaid pajatoite ja salateid. Südame hautis Grillitud seasüda Keel Keel on suhteliselt rasvane lihaseline siseelund. Lihaskoe vahel on rohkesti rasva, eriti keelekehas, mis on kõige meeldivama maitsega keeleosa. Keele toiteväärtus on peaaegu võrdne liha omaga. Keel on omapärase ja meeldiva maitsega ning seda kasutatakse laialt ka toiduvalmistamiseks. Sea, veise ja vasika keel sobivad keetmiseks, suitsutamiseks, barbecueks, grillimiseks ja küpsetamiseks (nt eelnevalt keedetud keel üleküpsetatuna). Keedetud keel sobib viilutatult
Parasümpaatiline NS Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st. Kiud on üsna lühikesed Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas: Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses. Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus).
mõlema talitlust. Koosneb 3 osast: Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Paiknevad elundite lähedal. Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st. Kiud on üsna lühikesed Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas: Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses.
annaabi.ee 
