Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus. Kindlasti aruande aasta lõpul Inventeerimist võib alustada 2 kuud enne perioodi lõppu.
(kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. 2.4.3. Edasine kajastamine Edasine kajastamine 19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. (SME IFRS 2.49 (b), 7 13.4). Börsil vm. reguleeritud turul kaubeldavate varude (näit. vili, nafta) vahendajad ja maaklerid kajastavad varusid õiglases väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande. (SME IFRS 13.3).
omaraamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui ka selle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidi riigiraamatupidamis-kohustuslase üksused). Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise-eeskiri, mis võtab arvesse üldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise siseeeskirjas kehtestatud nõudeid. 12. Eesti hea raamatupidamistava Raamatupidamist võib korraldada kas lähtudes Eeesti heast raamatupidamistavast, mis on kehtestatud Raamatupidamistoimkonna juhenditena või rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS) Raamatupidamise Toimkonna juhendite eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid
algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata · Rahalistes dokumentides summa ka sõnadega Agldokument Raamatupidamise Seadus § 7 · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku
Kuludesse kantakse varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud
tema majandusaasta lühem kui 12 kuud. Kuna kassapõhist arvestust pidav ettevõtja ei pea koostama raamatupidamise aastaaruandeid, on tema jaoks pärast kalendriaasta lõppu ainsad kohustuslikud aruanded (kui ta ei ole muutunud käibemaksukohustuslaseks) tuludeklaratsioonid. Raamatupidamise aluseks on algdokumendid, mis tõestavad majandustehingu toimumist. Algdokumendil peab tehingu sisu olema kirjeldatud võimalikult täpselt. Ettevõte kehtestab raamatupidamise siseeeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. NB! Kui ettevõtja ei ole ennast käibemaksukohuslaseks registreerinud, ei tohi ta arvele käibemaksu lisada.
annaabi.ee 
