Selle alusel hoidusid Ameerika Ühendriigid sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ __ 12.Miks võeti USA-s vastu neutraliteediseadus? Mis oli selle seaduse sisu? See seadus võeti vastu eesmärgiga maailmas rahu säilitada , mis üldjoontes tähendaski Euroopa siseasjadest eemalehoidmist.____________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________
kõik konfliktid rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki. 5. Millega võib seletada USA isolatsionismipoliitikat pärast I maailmasõda? I maaailmasõja järgne Ameerika oli väga tugev riik.Ameerikale oli sõda toonud lausa kasu. Euroopas aga ei läinud nii hästi,Ameerikal oli kasulik Euroopa siseasjadesse mitte sekkuda.1935 võeti vastu neutraliseerimisseadus,mis tähendas Euroopa siseasjadest eemalehoidmist. See seadus võeti vastu eesmärgiga saavutada maailma rahu. 6. Esimese maailmasõja tulemused olid üheks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks. Millised Pariisi rahukonverentsil osalenud maailma juhtivate poliitikute vead muutsid rahu Euroopas ebakindlaks ning suurendasid Teise maailmasõja puhkemise ohtu? Georges Clemencaeau-nõudis,et purustatud Saksamaa maksaks kõik sõjas tekitatud kahju kinni.
juulil Königgrätzi lahingus (Sadowa) Et hoida ära Prantsusmaa või Venemaa sekkumine, tõukas Bismarck kuningas Wilhelm I Austriaga kiiresti rahu tegema, sõda edasiste vallutuste lootuses mitte jätkama. Austria nõustus Prantsusmaa keisri Napoleon III vahendusega. Praha rahuga 23. augustil 1866 lõpetati Saksa Liit, kinnitati paljude Austria endiste liitlaste annekteerimine Preisimaa poolt ja püsiv Austria eemalejäämine Saksamaa siseasjadest. See andis Preisimaale vabad käed moodustada järgmisel aastal Põhja-Saksa Liit, Sõda jättis Preisimaa Saksamaal domineerivaks Põhja-Saksa Liit. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa
Michael Meuser ja Ulrike Nagel (2002). Vastaja pakub selles uurijale huvi eelkõige eksperdina teatud valdkonnas. Seega on intervjuu skeemil suunav funktsioon: see aitab välistada ebaproduktiivseid teemasid. Meri-Liis Laherandi andmetel võivad eksperdi- intervjuu ebaõnnestumisel olla põhjused: · ekspert blokeerib intervjuu, sest ei osutu vastupidiselt ootustele vastava valdkonna eksperdiks; · ekspert keskendub konfliktidele ning räägib intervjuu teema asemel asutuse siseasjadest ja intriigidest oma töövaldkonnas; · ekspert lülitab end ümber eksperdi rollist eraisiku rolli ning nii saadakse mitte loodetud ekspertteadmist, vaid infot tema isiku kohta (Laherand 2008: 199200). Vahevariant eduka ja ebaõnnestunud intervjuu vahel on ,,retooriline intervjuu". Siin peab ekspert loengu oma teadmistest, selle asemel et minna kaasa intervjueerija küsimuste-vastuste mänguga. Kui loeng puudutab intervjuu teemat, võib see ka kasulik olla
annaabi.ee 
