Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta. Lähtus atomistide õpetusest. Thales VI saj esimesel poolel eKr Mileetoses tegutsenud õpetlane. Arvas, et kõige aluseks on vesi. Oskas ette ennustada päikesevarjutust. 2. Vana-Kreeka Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. Sõnastasid üldistavaid väiteid (teoreeme) ja tõestasid neid
· Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. See arvamus ei leidnud siiski pooldajaid ja langes unustusse · Enamik astronoome oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Seda põhjendas astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. · Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et maa on kerakujuline. Erathostenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi 5) Filosoofia - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele vajalikest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse; peamine
eKr) pärines Sitsiiliast, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid(kivi- ja nooleheitjaid), füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. 2. Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida
Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist ning Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose teostest said keskajal sisuliselt vastavate teadusharude käsiraamatud ja neis sisalduvaid seisukohti peeti vaidlustamatuks. Nii kujundasid Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni välja.
Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist ning Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose teostest said keskajal sisuliselt vastavate teadusharude käsiraamatud ja neis sisalduvaid seisukohti peeti vaidlustamatuks. Nii kujundasid Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni välja.
annaabi.ee 
