TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 011PK SUUR LEVAPÄEV Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm
Ramses || templi ja valgustavad nelja kuju templi pühamus. Põllumajandus. Enamik egiptlasi tegeles põllumajandusega. See tähendas, et kahel aastaajal kolmest oli põllumeestel palju tööd, nad kündsid, külvasid ja seejärel lõikasid saagi. Künti ja külvati korraga. Vili külvati käsitsi ja künti maasse või lasti loomadel pinnasesse tampida. Koristusajal töötasid põldudel kõik terved mehed. Nad lõikasid vilja sirpidega. Naised ja lapsed sidusid vihke ja tuulasid vilja. Põllutööd seiskusid vaid üleujutuse ajaks, mil vesi põllud rammusa mudaga kattis. Põllu harimiseks kasutati kõblast ja atra. Egiptlaste peamised põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina, millest kooti kangast. Viljakasvatamise kõrval peeti ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesi. Lehmadelt saadi piima, lambaid ja kitsi kasvatati nii liha, villa kui ka naha pärast
Rooma perioodil varustati need võimalusel raudteradega. Üldiselt püüti Rooma valitsusajal muuta põllutöövarustus võimalikult kergeks. 4. Töö etapid Viljakasvatus Egiptuses koosnes kaheksast osast. Kõigepealt künti haritavat maad puust adraga. Seda tehti enamasti loomade abil, mõnikord inimjõul. Seejärel külvati - käsitsi, abiks loomad, kes kõndisid üle äsjaviljastatud põldude, et vajutada seemneid sügavamale, lindude nokaulatusest eemale. Järgnes viljalõikus sirpidega. Seejärel vili koguti ja kanti eeslite seljas kindlasse ja kuiva paika vältimaks riknemist. Nüüd algas viljapeks. Vili laotati maha ja sellel hakkasid trampima eeslite kabjad. Keskmise riigi ajal tegid seda tööd tihti lehmad. Niimoodi algas terade lahutamine sõkaldest. Selle järgmist sammu on tihti kujutatud Egiptusehauamaalingutel. Vilja seast eemaldati puusirpidega kerged hekslid ja kõrred. Seda tööd tegid tihti naised
56. Aasta algas Caesari jaoks sõjaga Armoricas (tänapäeva Bretagne) venettide vastu. See sõda kippus venima, kujunedes arvukate väikeste kindluslinnakeste piiramiseks. Otsustavaks kujunes merelahing Kyberoni abajas.(Morbichani laht). Venettidel olid suured massiivsed purjelaevad, roomlastel vaid galeerid. Kuid järjekordselt päästis neid olukorrast roomlastele omane nutikus: nad lõhkusid vaenlase laevade taglastuse puruks pikkade ritvade otsa kinnitatud sirpidega. Sama aasta sügisel võttis Caesar ette sõjakäigus belgi hõimude morinite ja menappide vastu. Viimased said lahingus lüüa ning põgenesid tänapäeva Hollandi läbipääsmatutesse metsadesse. 55.aastal toimunud Trevera lahingu kohta võiks öelda pigem tapatalgud, sest leegionärid tapsid korratus summas pealetungivaid germaanlasi, nii et vaid vähestel õnnestus üle Reini jõe pageda. Pärast võitu tapsid roomlased ka nende kätte langenud kahe germaani hõimu naised ja lapsed. Sama
alepõllundus,varase metalliaja lõpus ilmus ka selle kõrvale ka künnipõllundus. 1.-4.saj valitses Vanem ehk Rooma rauaaeg. Rooma mõjud ei jäänud ka siinsetest maa- aladest puudu. Oli muinas lätis õitsengu periood, sel ajal õpiti kasutama kohalikku soomaaki, ei sõltutud enam sissetoodavatest toormaterjalist vaid nüüd saadi ise neid teha. Tööviljakus kasv, metsad võeti maha raudkirvedega, maa künti üles rauast adraga, Vili koristatud rauast sirpidega ja heina rauast vikatidega. Võimaldas üles harida uusi põlde ja kasvatas saagikust. Teiselt poolt ulatusid siiani välja rooma impeeriumi kaubanduslikud mõjud.Roomlased avastasid läänemere ja merevaigu. Visna jõgi merevaigu tee.Vahetati roomamüntide vastu ja ehete.Läti rannikult, kuramaarannikult küll leitud aga tegemist väheste leidudega. Põhiliselt saadi leedu rannikult ja preisimaa rannikult. Esimsed kirjalikud allikad läti hõimude kohta.(Germaania )908 pKr. Aistide hõimud
annaabi.ee 
