väiksemat, rootsu abil käepideme sisse kinnitatud hambulise teraga sirpi. Sellise sirbiga lõigati kõrsi. Saartel ja LääneEestis kasutati suuri, kõvera löe külge needitud, sepa valmistatud siledateralisi sirpe, millega niideti vilja. Siledateralise sirbiga oli viljakoristus jõudsam, sest korraga lõigati umbes poole vihu jagu viljakõrsi, hambulise teraga seevastu umbes viiendiku jagu. LääneEestis, eriti saartel kitkuti väikeste nüride sirpide abil otra koos juurtega. Otra juuriti selleks, et kõrred jääksid pikemad ja vilja oleks parem põllule kuivama panna. Heinategu Heina niideti vikatiga. Alates 19. saj. tulid MandriEestis kasutusele vabrikuvikatid. LääneEestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. LääneEestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. IdaEestis olid
Levivad ka kõikvõimalikud piiramisseadeldised piiramine muutus teaduseks. Nagu eelpool mainitud olid kivi ja puit keskaja baasmaterjalid, rauda ei saa sinna hulka lisada, kuna raud oli keskajal tõeliseks harulduseks ja seda kasutati ühe peamise väljaveoartiklina itta. Kuna raud oli haruldus siis läheb keskaja rauatoodang peamiselt relvastuseks ja sõjaliseks otstarbeks, rauast tööriistade hulgas domineerivad väikeste mõõtmete ja efektiivsusega instrumendid. Näiteks sirpide, vikatite, sahkade ja teiste tööriistade olulisemad osad. Vaatamata keskaja energiamajanduses toimunud suurele edasiminekule, vee ja tuuleenergia kasutamise arengule 12. 13. sajandil tuleb siiski põhiline osa energiast inimestelt ja loomadelt. Kuid siingi vallas toimub teatud edasiminek - ,,moodne rakend" võimaldas loomade veojõudu suurendada ning suurendada töö tootlikust. Moodne rakend kandis
nagu uus Protogenes rea aastate jooksul kõigest üheainsa pildi." Skitsil, kus Leonardo on jäädvustanud põlvitava Maarja, kes hoiab lapsukest oma rinnal ja Püha Johannese, kes seisab temast vasakul pool, on esmakordselt Leonardo tasakaalustanud oma maali uue, käesoleval juhul Johannese figuuriga, ja avastanud niimoodi püramidaalse kompositsiooni saladuse. Leonardo märkmikust võis leida aina rohkem sõjamasinate joonistusi. Sirpide terad vuhisesid vankrite ümber, lõigates maha käsi ja jalgu. San Donato kirik vajas altarimaali ja mungad olid valmis Leonardole andma tervelt kolmandiku päranduseks saadud talust, kui ta maalib neile kunstiväärtusliku pildi mõõtmed pidid olema kaks ja pool meetrit korda kaks ja pool meetrit mis kaunistaks peaaltarit. Leonardo tõestama, mida ta suudab. Vasari: ,,Leonardo da Vinci pani aluse maalikunsti kolmandale stiilile, mida me kutsume moodsaks
sisse kinnitatud hambulise teraga sirpi. Sellise sirbiga lõigati kõrsi. Saartel ja Lääne-Eestis kasutati suuri, kõvera löe külge needitud, sepa valmistatud siledateralisi sirpe, millega nagu niideti vilja. Siledateralise sirbiga oli viljakoristus jõudsam, sest korraga lõigati umbes poole vihu jagu viljakõrsi käevarrele, hambulise teraga sirbiga seevastu umbes viiendiku jagu pihku. Lääne- Eestis, eriti saartel kitkuti väikeste nüride sirpide abil otra koos juurtega. Otra juuriti selleks, et kõrred jääksid pikemad ja vilja oleks parem põllule kuivama panna ning vedada. Heinategu Heina niideti vikatiga. Alates 19. saj. tulid Mandri-Eestis kasutusele vabrikuvikatid. Lääne-Eestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. Lääne- Eestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. Ida-Eestis olid
annaabi.ee 
