Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis
esialgsed eesmäargid olid sarnased ta enda püüdlustega 1920.aastate esimesed poolel. Ta lõi kaasa Vabadussõjaliste keskliidus, olles 1931 - 1932 selle juhatuse abiesimees ning oli vabadussõjalaste liikumise raames 1931. aastal moodustatud Lahinguvendade Klubi üks asutajaid ja esimees. 1932. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude III kongressijärel lahkus Pitka koos Lahinguvendade Klubisse koondunutega keskliidust vastuolude tõttu Artur Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel
soomusautod). Tuleviku kavatsuseks oli võimu kõigepealt enda kätte võtmine, rahvuskongressi loomine (15 liiget, neist 12 vapsid + 3 tuntud ühiskonnainimest: Jaan Tõnisson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots, kes tegelikult ise asjast midagi ei teadnud). Samuti AV (Artur Sirk peamin) (7 liiget). Lõplik otsustamine väljaastumise üle pidi aset leidma 7. dets õhtul, mil juhtivad vapsid kogunesid Kadaka teele ühte elamusse, ootasid Sirki (kes kohale ei jõudnud). Kogunenud otsustasid väljaastumise ära jätta. Verevalamist ja relvastatud kokkupõrkeid ei tahetud. Juhid jäid aga sinna korterisse istuma. Pol politsei tuli kohale ja arreteeris kõik vabadussõjalaste liidrid, plaanid, juhtivtegelaste nimekirjad, operatiivkäsu, mis igaks juhuks järgmiseks päevaks koostatud jms. Rahvas pööras vapsidele selja, nende liikumise igasugune populaarsus kadus. Järgnes suur arreteerimiste laine
endakätte Tlna autotanki rügemendi (tankid ja soomusautod). Tuleviku kavatsuseks oli võimu kõigepealt enda kätte võtmine, rahvuskongressi loomine (15 liiget, neist 12 vapsid + 3 tuntud ühiskonnainimest: Jaan Tõnisson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots, kes tegelikult ise asjast midagi ei teadnud). Samuti AV (Artur Sirk peamin) (7 liiget). Lõplik otsustamine väljaastumise üle pidi aset leidma 7. dets õhtul, mil juhtivad vapsid kogunesid Kadaka teele ühte elamusse, ootasid Sirki (kes kohale ei jõudnud). Kogunenud otsustasid väljaastumise ära jätta. Verevalamist ja relvastatud kokkupõrkeid ei tahetud. Juhid jäid aga sinna korterisse istuma. Politsei politsei tuli kohale ja arreteeris kõik vabadussõjalaste liidrid, plaanid, juhtivtegelaste nimekirjad, operatiivkäsu, mis igaks juhuks järgmiseks päevaks koostatud jms. Rahvas pööras vapsidele selja, nende liikumise igasugune populaarsus kadus. Järgnes suur arreteerimiste laine.
annaabi.ee 
