Larka 51%, Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest. Kõlasid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Vastuseks ähvardustele Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus juba 1934 vanglast põgeneda; ta suri 1937 Luksemburgis segastel asjaoludel (seda on peetud poliitmõrvaks).
erinesid viimaste omast märgatavalt. Vabadussõjalased muutusid elanikkonna seas väga populaarseks. 1933. aastal läks läbi nende põhiseaduse muudatus, mis aga kunagi kehtima ei hakanud, sest 12. Märtsil 1934 sooritasid K.Päts ja J.Laidoner riigipöörde. Andres Larka võitis Riigivanema valimised 51%-ga, kuid K.Päts ja J.Laidoner vahistasid umbes 500 vabadussõjalast, vangistan nende juhid, sulges umbes 400 organisatsiooni jpm. Lubatuks jäi vaid üks partei Isamaaliit. Artur Sirgul õnnestus 1934. aastal vanglast põgeneda, kuid ta suri segastel asjaoludel 1937. aastal Luksemburgis. Andres Larka vabanes vanglast 1937. aastal, kuid arreteeriti uuesti 1940 aastal peale ENSV väljakuulutamist. Ametlike andmete kohaselt suri Larka 8. Jaanuaril 1942 Kirovi oblastis, Malmõzi vanglas. Andres Larka matmispaik on teadmata. Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti üld 11. Tallinn, 2002 E. Õispuu, Eesti ajalugu ärkamistajast tänapäevani. Tallinn, 1992
sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a. keelustasid Laidoner ja Päts Vabadussõjalaste Liidu tegevuse, pannes alguse nn. vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus juba 1934. a. vanglast põgeneda. 7. KONSTANTIN PÄTS Pätside põliskodu on olnud Viljandimaal Holstres. K. Pätsi isa Jakob pidas Viljandis ehitusmeistri ametit. Konflikt kohalike mõisnikega ja ehitustellimuste kadumine sundis Jakobit lahkuma Pärnumaale. Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistri talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna
Artur Sirk. * Eesti sõjaväelane ja poliitik * Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte * 1930. aastate alguse Eesti mõjukamaid poliitikuid * tema juhtimise all sai vabadussõjalastest suurima toetusega poliitiline jõud, mis nõudis Eesti valitsemiskorralduse tõsist reformimist ja saavutaski lõpuks põhiseaduse muutmise * tähtis Keskliidu liige * peale Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt organiseeritud riigipööret, vahistati juhtivad vabadussõjalased, sealhulgas Sirk * Sirgul õnnestus peagi aga vanglast põgeneda ja järgnevad aastad veetis ta välismaal eksiilis Jaan Poska. * Eesti riigimees * 20. sajandi olulisemaid Eesti poliitikuid , kelle teeneid omariikluse rajamisel on raske üle hinnata * liitus 20. sajandi esimestel aastatel liberaalsete eesti rahvuslastega ning oli järgnevalt mitmetel võtmepositsioonidel * Tallinna linnapea * Eestimaa kubermangu komissar * Eesti Vabariigi peaministri kohusetäitja
annaabi.ee 
