Vaikime kui ühest suust. Jalgel maas kui kähar vahulaine Ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu Kurbust kanda nagu õnne mõnda Siis nagu sirguks sinu tiibe redel Helgelt heliotroop Valkjasroheline siid Nire sõlm Väike sõsar Pingul kõrte siid Impressionism Ekspressionism "Ah! Toredaim on elamine "Ah, puu, kõik õied minu maine üle saja! ja vägev vere surematu Kõik lõhnad mulle, väike püüd! rikas lill! Mind võidab Rõõmu ihar, Mu meeled ammu oodand hõiskav hüüd, ärevil
tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kasvatada korralik noor Eesti kodanik. Muidugi, seda kõike võivad vanemad õpetada kodus, kuid, kas neile jääb siis endale piisavalt aega? Või kas nad suudavad seda teha nii hästi, et lapsest sirguks väärikas inimene? Vahel nii ei juhtu. Kõik oleneb inimesest endast tegelikult ja tema enda tahtest. Kui laps ei soovi midagi teha ja vaidleb vastu, siis ei aita ei kool ega kodu. Siiski ei suuda ühiskond selgeks teha noorukile kõiki kombeid. Iga vanem õpetab oma lapsele, kuidas käituda võõrastega ja viisakalt vastata. Kuid vahel, ei lähe kõik nii nagu peaks. Kui lasta lapsel ,,ise õppida" , siis ei pruugi kõik minna vanemate soovi järgi. Tihti jõuab
alguse saada ka enesekindlus. On oluline mitte lasta ennast mõjutada ja samuti muuta oma tõekspidamisi teiste arvamuse pärast. Ikka tuleb tegutseda enda veendumuste järgi, saavutades eesmärgid, mis on olulised just enesele. Mängides aga kedagi teist, võib muutuda kahepalgeliseks, rääkides üht, tehes teist ning mõeldes kolmandat. On palju õpetusi, mida oma lapsele jagaksin ning need on kindlasti ühed neist. Nagu iga lapsevanema nii ka minu jaoks on oluline, et lapsest sirguks heasüdamlik, endast lugupidav, teistega arvestav inimene.
Koolides on see teema üsna aktuaalne ja koolimaju kaunistavad plakatid puu- ja juurviljadest ning nende kasulikkusest ja tavaliselt on võrdluseks kõrvale toodud rämpstoidu kahjulikkus jms. Ka kooli toidumenüüd on koostatud nii, et seal oleks piisavas koguses taimset ja loomset toitu, et toidulaud poleks üksluine, kuid valiku langetab siiski igaüks ise ja kedagi sundida ei saa, kuid lapsevanemad peaksid juba kodus mõtlema sellele, et nende laps sirguks terve ja tugev. Tervislike eluviiside peale mõeldakse tavaliselt alles siis, kui peeglisse vaadates pole vaatepilt ilus või lemmik riideese enam selga ei mahu. Ühesõnaga igaühe tervislik seisund on enda teha ja eluviise kellelegi peale suruda ei saa.
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti autor on sama idee andnud edasi ka kokkuvõtva lausega: ,,Kümnete ajalooliste
Kas oleksin soovinud elada lapsgeeniuse elu? Kõik lapsevanemad tahavad, et just nende maimukesest sirguks tuntud advokaat, suurepärane arst, edukas ärimees või armastatud poliitik. Emad-isad pigem elavad kitsikuses ning hoiavad raha laste hariduse ja helge tuleviku tagamiseks kui lasevad järelkasvul ise homse päeva pärast muretseda. Enda lapsele parima soovimises pole midagi halba, ent kuskile peaks olema tõmmatud ka piir. Kui aga lapsel on olemas kõik eeldused saamaks geeniuseks, kas taoline elu on täisväärtuslik?
Pärast kärpimist muutub ta tihedaks ning seetõttu sobib väga hästi hekitaimeks või vormipuuks. (Jugapuud meil ja mujal) Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada. Kuigi nad kasvavad hästi ka päikese käes, tekivad probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades. Igihalja taime suurim kahjustaja on külmunud maa koos terava varakevadise päikesega. Peale selle kimbutab neid avatud kasvukohas ka talvine külm tuul. (Kodu & Aed, dets. 2007) Selleks, et jugapuu sirguks mandril kõrgeks, tuleks ta istutada aia varjuossa või kaitsta teda varjukangastega. Kindlam on aga valida hoopis madalamad ja laiuvad põõsakujulised isendid siis kaitseb neid talvekülma eest lumikate. Harilik jugapuu õitseb aprillis-mais, ta on tuultolmleja. Nad on kahekojalised taimed: marjataolisi mahlakaid punaseid üheseemnelisi käbisid kannavad ainult emastaimed. Punane viljaliha on magus ja söödav, vilja keskel asuv suur seeme aga tugevalt mürgine
annaabi.ee 
