võimalik kiirusest rääkimise variant. Vaadeldakse väga väikse ajavahemiku jooksul. Keskmine kiirus- näitab, kui pika aja jooksul läbitakse keskmiselt mingi teepikkus Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus. Keha kiirendus näitab, kui palju keha kiirus muutub ajaühikus. Nihe- s, 1m selleks nim. Suunatud sirglõiku keha asukoha ja lõppasukoha vahel (linnulennult) Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ainult punktmassi korral. Liigitatakse sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks Nt. suusajäg lumes, kriit tahvlil Ühtlane sirgliikumine liikumist nim. ühtlaseks sirgliikumiseks kui liikumise kiirus ei muutu. Taustsüsteem seda on vaja liikumise uurimiseks. Taustsüsteem koosneb: 1) lepitakse kokku taustkehad 2) tuuakse sisse sobivalt valitud koordinaatide süsteemi 3) lepitakse kokku ajamõõtmise viisid. Taustsüsteeme, mis teineteise suhtes liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt nim. inertsiaalsüsteemideks. Vektor selleks nim
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud
On ruumi osa ,mille igale punktile vastab kindel vektor lihtsaimad vektorvälja komponendeid on homogeene väli ( väli mille vektorid on igas ruumipunktis ühesuguse suuruse ja suunaga) ning tsentraalne väli ( vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis) homogeene väli võib olla ka tsentraalne kui vektorid lõikuvad lõpmata kaugel. 7) Kas kõverjoonelistliikumist võib vaadelda kui sirgjooneliste liikumiste summat ? Kõverjoonelistliikumist on võimalik lahutada sirgjoonelisteks, kus juures viimased on sirgjoonelised liikumise algusest lõpuni. 8) Inertsijõud? Inertsijõud pole reaalne jõud. Ainult jõu mõjul toimub kiirendusega liikumine. Seda jõudu nim inertsijõuks. Inertsijõud on jõud millega keha mõjutab teisi keha mis takistavad sellel jätkata endist liikumist. 9) Kui palju tööd tuleb teha, et tõsta 100kg keha 400 cm kõrgusele 2,0 s kestel, liikumine toimub ühtlaseltkiirenevalt.
arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) 7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad
Heelium 0,180 0,00018 Vesinik 0,090 0,00009 1.4. Ühtlane liikumine * 1. Mehaaniline liikumine * Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise iseloomustamiseks kasutatakse: trajektori kuju; teepikkust; aega; kiirust. -) Trajektoriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keda liigub. * Trajektori kuju järgi liigitatakse liikumised sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. * Kiiruse järgi liigitatakse liikumised: ühtlaseks ja mitteühtlaseks. -) Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. -) Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. * Liikumiste suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldatkse.
annaabi.ee 
