NÕRK Gluuton TUGEV Boson GRAVITATSIOONILINE Graviton HIGGSI VALI, MASSI TEKITAJA Higgsi boson Annihilatsioon on objekti "taielik havinemine". Annihileerumisel muundub osakese ja antiosakese seisumass energiaks Inertsiaalsusteemid on taustsusteemid, mis liiguvad uksteise suhtes uhtlaselt ja sirgjoo neliselt. Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsusteemides. Klassikaline relatiivsusprintsiip: kehade liikumise kirjeldamisel on koik inertsiaalsustee mid samavaarsed. Erirelatiivsusteooria printsiibid: 1. Erirelatiivsusprintsiip: loodusnahtuste kirjeldamisel on koik inertsiaalsusteemid samavaar sed. 2. Valguse kiirus on koigis inertsiaalsusteemides, suunast soltumata, Uldrelatiivsusteooria
Nüüd küsitakse lähtenurka (vaikimisi väärtus on null pöördpind algab vahetult moodus- tajast). Viimasena tuleb teatada pöördenurga suurus vastusena viibale Specify included angle (+=ccw, =cw) <360>: (vaikimisi tehakse täispööre, so. 360O, aga võib anda ka väiksema arvu, sealhulgas negatiivse). Süsteemimutuja `SURFTAB1 väärtus määrab võrgu tiheduse pöörlemise suunas, `SURFTAB2 väärtus aga piki moodustajat (moodustaja sirgjoo- neliste osade kohal pöördpinnale vahelülisid ei panda). Moodustaja (mingi joone) ja suunavektori abil joonpinna moodustamine toimub käsuga TABSURF. Siin moodustatakse ühemõõtme- line võrk, mille tiheduse määrab süsteemi- muutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutamata). Esimesena tuleb näidata moodustaja (vt. joonis 6, paksem joon), mil- leks võib olla joon LINE, ARC, CIRCLE, ELLIPSE, PLINE või 3DPOLY. Teisena valitakse välja suunavektor, mis tohib olla kas
Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või viirust viimase viiruni. väeosade määrustikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või Kahe-, kolme- või neljaviirulises rivis sõidukitel. seisavad ühe viiru kaitseväelased teise viiru kaitseväelaste selja taga väljasiru- Viirg on rivi, milles kaitseväelased tatud käe kaugusel. seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoo- Viirge nimetatakse esimeseks, teiseks, nel. kolmandaks ja neljandaks ning rivi Tiib on rivi parem- või vasakpoolne pööramisel viirgude nimetus ei muu- ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus tu. ei muutu. Kaitseväelased, kes seisavad kahe-, kol- Rinne on rivi külg, mille poole on me- või neljaviirulises rivis üksteise
dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. ,,üleminekuga" ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi-
dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. ,,üleminekuga" ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi-
dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. „üleminekuga“ ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi- ne toimub ruumis ja ajas nüüd nö
annaabi.ee 
