Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle jäänuseid on leitud lisaks Aafrikale ka Euroopast ja Aasiast. Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes
Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks olu- liseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neander- tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa
Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks olu- liseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neander- tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa
paljudest maailmajagudest kuid australopiteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks
annaabi.ee 
