5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast
4. Uusaeg - 16. saj - 19. saj (täpseid piire pole võimalik öelda, sest igal pool erinev) 5. Uusim aeg - 20. saj algus (nt I MS) - 2007 Charles Darwin · Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist) Australopiteekus neandertallane Homo sapiens · Australopiteekus on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Kõnnib kahel jalal ja tema peaaju on arenenud kõrgemale tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring"
Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks olu- liseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neander- tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa
Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks olu- liseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neander- tali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertal- last Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa
annaabi.ee 
