järgi. Teoreetilised alused: AMFOTEERSE POLÜELEKTROLÜÜDI ISOELEKTRILISE TÄPI MÄÄRAMINE Polüelektrolüüdid dissotseeruvad vees ja teistes polaarsetes lahustites tänu nende koostises leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on
L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib peamiselt läbi mängu. Mängul pole väliseid
intervall uimastamise ja veretustamise vahel peab olema nii lühike kui võimalik, vähendamaks riski verevalumite tekkimiseks lihastes ning et lihastesse jääks võimalikult vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel
Lastel võib lampjalgsus areneda ka x- jalgsuse kompenseerimiseks. Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning see on seotud peamiselt geneetilise hälbega labajala struktuuris. O ja X jalgsus - Vastsündinu põlved on kaares (0-jalad), mida tingib üsasisene areng, jalad on painutatud asendis ja vastu kõhtu. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus, saavutades tipu ( kuni 15 kraadi) 2,5 aasta vanuses. Edasis sirgenevad jalad, saavutades sirgeks muutumise 4-6-eluastaks. X-jalgsuse põhjuseks võib olla rahhiit. Need lapsed on sageli ülekaalulised, nende kõnd on kohmakas ja neil on lampjalad. O-jalad väikelapsel jalad ei sirgene, vaid kõverduvad üha enam o-asendisse. Halba kehahoidu nimetatakse passiivseks rühiks, mis on enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil. Lõtva kehahoidu iseloomustavad: Kühmuvajunud selg Langetatud pea
deformatsioon suure varba põhiliigeses. Kui esimene varvas on selgelt lühem kui teine, on tegemist nn Kreeka pöiaga, mille pikivõlv kipub lamenema. Lamenenud pöiavõlvid võivad põhjustada tõsiseid probleeme labajala struktuurides, põlve- ja puusaliigeses. O- ja X-jalgsus Vastsündinu põlved on kaares (O-jalad), mida tingib üsasisene areng. Jalad on painutatud asendis ja vastu kõhtu. Jalad sirgenevad umbes 20. elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastipidiseks, kujunema hakkab X- jalgsus, saavutades tipu (kuni 15 kraadi) 2,5 aasta vanuses. Edasi sirgenevad jalad, saavutades sirgeks muutumise 4. – 6. eluaastaks. X-jalgsuse põhjuseks võib olla rahhiit. Need lapsed on sageli ülekaalus, nende kõnd on kohmakas ja neil on lampjalad. Need lapsed vajavad ravivõimlemist.
annaabi.ee 
