2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4). Lähteasend: Lõppasend:
Perekond: Idalõhed (Oncorhynchus) Liik: Kisuts (Oncorhynchus kisutch) Pilt 1. 2.2 Välimus Sarnaneb gorbuusaga (pilt 3), kuid lõpusepiisid 19 25, küljesoomuseid 127 141, isase küür väiksem. Seljapealne on metalli-sinine kuid samal ajal külgedel hõbedast värvi, tumedad laigud külje keskjoonest ülalpool ning seljauime alusel ja sabauime ülaosas [1] Keskkjoon on kala eespool kurvjas ja sirgeneb täielikult sabauimeni jõudes. Kudemise ajal muutuvad kala selg ja kõht tumedaks. Paarituvatel isastel muutuvad küljed erkpunaseks ja lõuad konksjaks. [3] Teistest lõhedest on kisuts (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi (sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus hõbelõhe ja vana vene nimetus valgekala). [2] 2
tekib starteri elektroodide vahel huumlahendus, mille soojus kuumendab liikuvat bimetallelektroodi. Teatud temperatuuril starteri liikuv elektrood 29 paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela. Katkestusel liitub võrgupingele drosseli endaindukt- siooni elektrimotoorjõud ning drosselis tekkinud kõrgepingeimpulss põhjustab lambis kaarlahenduse, s.o. lambi süttimise. Kaarlahenduse tekkega pinge lambi elektroodidel ja nendega rööbiti ühendatud starteri elektroodidel langeb sedavõrd, et sellest ei piisa huumlahenduse tekkeks starteri elektroodide vahel.
Siiski ei pea kõik kolm süsteemi korras olema. Ühe süsteemi häireid on võimalik kompenseerida, näiteks nägemisteravust või asendi tunnetust. Aju omadust töödelda saadud informatsiooni saab parandada harjutamisega. Kõndimis- asendivahetus- ja keeramisharjutused võivad aidata, kui püstiasendi kontrollimine on halvenenud. Asendi muutumine Vanuritele on tüüpiliseks asendi muutuseks pea allavajumine, mis tekib raskuspunkti ettesiirdumisel. Lülisamba rinnaosas on küfoos ja alaosa sirgeneb. Tekib ettekummarduv asend. Selgroo degeneratiivsed muutused, lülivahemike kitsenemine, osteofüüdid, lülikehade äärte skleroostekitavad seljas funktsioonihäireid ja lülisamba lühenemist. Sagedaseks on ka skolioos. Raskuspunkti nihutavad vastukaaluks tahapoole üla- ja alajäsemete muutunud asendid. Küünarliigesed, hüppeliigesed ja põlved on kerges fleksioonis. Asendit ja jäsemete tööd mõjutab ka sageli erinev alajäsemete pikkuse esinevus