Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Tüüpilised vead: Oma tegevust ei tohi kommenteerida. Nt. ,,Ma valisin selle teema, kuna..." Sina isikut ei tohi kasutada. Nt. ,,Kui sa..." Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad. Lühendeid ei kasuta. Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega. ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne... Sulge pigem mitte kasutada.
Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Tüüpilised vead: Oma tegevust ei tohi kommenteerida. Nt. ,,Ma valisin selle teema, kuna..." Sina isikut ei tohi kasutada. Nt. ,,Kui sa..." Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad. Lühendeid ei kasuta. Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega. ,,Osad" ei käi elusolendite kohta. Vältida sõnu ,,asi", ,,tegelt", ,,värk" jne...
Tsiteerimine: · Vanasõna või aforismi tsiteerimine: · Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." · Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): · Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) · (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine · ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Lõpetus: · Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: · - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; · - väldi liigtundelisust ja paatost; · - ära venita lõpetust pikaks; · - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; · - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili
halla all kannatama. Kui puude lehed olid aga Mihklipäeva ajal juba varisenud, tähendas see eesolevaks aastaks varajast kevadet, Maarjapäevaks pidi lumi olema läinud ning heinamaal ja karjamaal kasvama juba noor rohi. Kust kandist Mihklipäeval tuul puhub, sealt puhub ta terve talve. On Mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm pehme talve oma suluilmaga. Kui suitsupääsuke oli Mihklipäevaö veel siin ja põldlõoke lõõritab,tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, lä heb varsti külmale ning saame varajase sügise. Kapsapea üritab Mihklipäeva öösel peenral veel tublisti kasvada ja rebib tema ümber seotud villase lõnga katki. Kartul on, aga Mihklipäevaks võetud ja üldse kõik põllutööd lõpuleviidud
Tsiteerida võib ainult siis, kui tead, kes (ja kus) on midagi öelnud. · Ei ole hea kasutada äraleierdatud ja kõigile tuntud väljendeid (nt Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.). Luuletsitaat: · Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada). · NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. · Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules "ümber põllu lepistikud / herneaias kepistikud / koduküla, kodumaa" muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: · ..
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb
Arhipov töötas välja meeldiva roosaka värvusega uraalimetalli (75 %Pt, 25 %Cu), mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge. Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi) ja 199 (poolestusaeg 31 minutit).
annaabi.ee 
