Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit Inimesed saavad materjali nende juurtest (paberi, pintslite, köite ja mattide) Samblarinne on vähe liike enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud Putukad (Sipelgakiil) sipelgalõvi on tema vastne elab kuivades liivastes nõmmemetsades, poolvarjulistel luidetel ja liivikutel Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/her/leiud.html http://bio.edu.ee/taimed/ http://www.miksike.com/ http://images.google.com/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus, toidu otsingul läbivad nad suuri vahemaid. Paljud loomad kaevuvad liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik neist uru-ja ööloomad, osa teeb kuumal ajal ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, nt kõrbehiir, liivarott. Palju on roomajaid, nt mürgise hammustusega sarvikrästik, kobra, gürsa, eefa, lõgismadu. Iseloomulikud on ka kõrberebane, ehk fennek, kilpkonn, sipelgalõvi, meesi- pelgas, ogasaba, kaamel. lõgismadu inimtegevus Üle ühe miljardi inimese maailma 7st miljardist elab kõrbelistel aladel. Enamikel kõrbealadel on rahvastiku tihedus väga väike. Arv on suur seepärast, et kõrbealad jäävad paljudesse riikidesse. Kõrbeoludes tegeletakse põhiliselt vaid rändkarjakasvatusega: kasvatatakse kitsi, lambaid, kaamleid. Põlluharimisega saab tegeleda vaid seal, kus on vett.
Õppematerjal 8. klassile SIPELGALÕVIKS kutsutakse selle tiivulise putuka röövikut. Pärast munast koorumist kaevab ta liiva sisse lehtri ja jääb ise sinna põhja, nii et ainult lõuad välja paistavad. Ta passib putukaid, näiteks juhuslikult lehtrisse sattuvaid sipelgaid. Kui mõni putukas lehtrisse vajub, loobib sipelgalõvi ohvrit liivaga, nii et tal pind jalge alt kaob ning ta otse surmavate lõugade vahele libiseb. DOOMINOMARDIKAS elab PõhjaAafrika ja LähisIda kuivadel lagendikel. Valged laigud mardika seljal hoiatavad, et putukal on varuks keemiline relv. Ründajat pritsivad nad täpselt sihitud happejoaga Pärast seda kogemust kaob vaenlasel tõenäoliselt huvi süüa valgete laikudega kirjatud mardikaid. Päeval peidavad doominomardikad end kivide all ja teiste loomade kaevatud urgudes.
· paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest · osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest · tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest · toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab · sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad Nagu taimi, on ka väga erinevaid loomi Sipelgalõvi Sipelgalõviks kutsutakse ühe tiivulise putuka röövikut. Pärast munast koorumist kaevab ta liiva sisse lehtri taolise augu, kaevab end selle põhja nii, et välja jäävad ainult lõuad. Ta ootab seal putukaid, kes augu äärel koperdavad. Enamik ohvritest on sipelgad ja selle järgi ongi ta endale nime saanud. Tirtsuparv 8 Kõrbe- ja rändtirtsud elavad Aafrika poolkõrbetes
o ringelundkonna kaudu Suurem seostatus tagab paremad seosed ja organiseerituse! Keskkonna mõjutus Organismide elutegevus muudab keskkonda: o Taim muudab gaaside sisaldust o Taim muudab mulla koostist o Taim muudab kliimat (niiskussisaldus) Keskkonna muutmine loob uusi elupaiku uutele liikidele! Multifunktsionaalsus Üks struktuur täidab mitmeid funktsioone. Nt. sipelgalõvi lõuad. Suu aparaati kasutatakse: o Püünisaugu kaevamiseks o Liiva heitmine põgenevale saagile o Saagi haaramine o Kitiinkesta läbitorkamine o Seedeensüümide eritamine sipelgasse o Vedelimemise teostamine o Tühi kest visatakse august välja Edasise arengu võimalus o Spetsialistid Eelis: Vähene konkurents (nt. loomad, kes söövad vaid ühe
Tavalisemad on harilik kiilassilm Chrysopa vulgaris. Sugukond suitsvõrklased Sisyridae. Väikesed pruunikad, ümardunud tiibadega putukad. Vastsed elavad vees ja toituvad magevee käsnadest. Tavalisem liik suitsvõrklane Sisyra fuscata. Sugukond sipelgakiillased Myrmeleonidae. Suhteliselt suured (2-170 mm), valmikud veidi kiile meenutavad, putukad. Vastsed elavad liivastel aladel kuiva liiva sisse ehitatud lehtrites. Lehtrid on vajalikud sipelgate püüdmiseks. Tugevate lõugadega vastne (sipelgalõvi) on lehtri põhjas ja haarab sinna kukkunud sipelga ning imeb tühjaks. Eestis kaks liiki Myrmeleon formicarius ja M. europaeus. Selts: Koonulised Mecoptera Koonulised on saleda kehaga kärbseid meenutavad putukad. Pea on pika allasuunatud koonuga, mille tipus paiknevad haukamissuised. Esineb kaks paari kirjusid kilejaid tiibu. Isaste tagakeha tipus on tugevamad, skorpioni tagakeha meenutavad sugujätked. Valmikutele on omane saprofaagia ja nekrofaagia, nad toituvad tihti surnud putukatest.
annaabi.ee 
