Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
Geograafia Nõmmemets 2009 Nõmmemetsa iseloomustus hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esi...
loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus, toidu otsingul läbivad nad suuri vahemaid. Paljud loomad kaevuvad liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik neist uru-ja ööloomad, osa teeb kuumal ajal ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, nt kõrbehiir, liivarott. Palju on roomajaid, nt mürgise hammustusega sarvikrästik, kobra, gürsa, eefa, lõgismadu. Iseloomulikud on ka kõrberebane, ehk fennek, kilpkonn, sipelgalõvi, meesi- pelgas, ogasaba, kaamel. lõgismadu inimtegevus Üle ühe miljardi inimese maailma 7st miljardist elab kõrbelistel aladel. Enamikel kõrbealadel on rahvastiku tihedus väga väike. Arv on suur seepärast, et kõrbealad jäävad paljudesse riikidesse. Kõrbeoludes tegeletakse põhiliselt vaid rändkarjakasvatusega: kasvatatakse kitsi, lambaid, kaamleid. Põlluharimisega saab tegeleda vaid seal, kus on vett.
Õppematerjal 8. klassile SIPELGALÕVIKS kutsutakse selle tiivulise putuka röövikut. Pärast munast koorumist kaevab ta liiva sisse lehtri ja jääb ise sinna põhja, nii et ainult lõuad välja paistavad. Ta passib putukaid, näiteks juhuslikult lehtrisse sattuvaid sipelgaid. Kui mõni putukas lehtrisse vajub, loobib sipelgalõvi ohvrit liivaga, nii et tal pind jalge alt kaob ning ta otse surmavate lõugade vahele libiseb. DOOMINOMARDIKAS elab PõhjaAafrika ja LähisIda kuivadel lagendikel. Valged laigud mardika seljal hoiatavad, et putukal on varuks keemiline relv. Ründajat pritsivad nad täpselt sihitud happejoaga Pärast seda kogemust kaob vaenlasel tõenäoliselt huvi süüa valgete laikudega kirjatud mardikaid. Päeval peidavad doominomardikad end kivide all ja teiste loomade kaevatud urgudes.
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida ...
o ringelundkonna kaudu Suurem seostatus tagab paremad seosed ja organiseerituse! Keskkonna mõjutus Organismide elutegevus muudab keskkonda: o Taim muudab gaaside sisaldust o Taim muudab mulla koostist o Taim muudab kliimat (niiskussisaldus) Keskkonna muutmine loob uusi elupaiku uutele liikidele! Multifunktsionaalsus Üks struktuur täidab mitmeid funktsioone. Nt. sipelgalõvi lõuad. Suu aparaati kasutatakse: o Püünisaugu kaevamiseks o Liiva heitmine põgenevale saagile o Saagi haaramine o Kitiinkesta läbitorkamine o Seedeensüümide eritamine sipelgasse o Vedelimemise teostamine o Tühi kest visatakse august välja Edasise arengu võimalus o Spetsialistid Eelis: Vähene konkurents (nt. loomad, kes söövad vaid ühe
Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
