algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid kujutab vektori otsa liikumise projektsiooni püstteljel. Vektordiagramm tulenebki siinuskõvera joonestamise konstruktsioonist. Olgu vektoriks, joonise mõõtkavas ringjoone raadiuseks, elektrilise suuruse, näiteks pinge amplituudväärtus ja ajamõõtmise alguseks hetk, kui see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda
Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne basaalmembraan ning glomerulaarsele basaalmembraanile tsütopoodiumiga kinnituvad podotsüüdid. Tsütopoodiumite vahele moodustavad 20…25 nm filtratsioonipoorid. 19. Adenohüpofüüsi ehitus ja funktsioon Adenohüpofüüs (adenohypophysis) moodustub epiteliaalsete adenotsüütide põrkadest ja viimaste vahel asetsevaist verekapillaaridest - sinusoididest. Eessagara rakud jaotatakse nende värvumise alusel kromofiilseiks (endocrinocyti chromophili) ja kromofoobseiks (endocrinocyti chromophobi) adenotsüütideks e. endokrinotsüütideks. Kromofiilid sisaldavad kas happeliste - atsidofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti acidophili) või aluseliste - basofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades
Parenüüm jaotub kooreks ja säsiks. Koores sisalduvad lümfifolliikulid. Lümfisõlme koore alumine osa nim parakorteksiks, sisaldab T- lümfotsüüte. 36. Põrn. Splen. Lümfoidorgan, mis filtreerib verd. Põrna ümbritseb kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid.Trabeekulite vahele jääb põrna pulp, mis jaguneb valgepulbaks (pulpa alba, ümbritseb põrnaartereid) ja punapulp (pulpa rubra). Valgepulp koosneb lümfotsüütidest ja makrofaagidest. Punapulp koosneb sinusoididest ja seal toimub erütrotsüütide lagundamine makrofaagide poolt. 37. Endokriinsüsteemi üldiseloomustus. Endokriinnäärmed – gll. endocrinae Eristuvad teistest näärmetest viimajuhade puudumise poolest. Eritavad sisenõret verre, lümfi, peaaju- seljaaju vedelikku, koevedelikku ja need transpordivad selle sihtorganisse. Väike osa näärmetest avaldab toimet tekkekoha lähedale rakkudele. Endokriinnäärmetel on kujunenud organispetsiifiline
algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid kujutab vektori otsa liikumise projektsiooni püstteljel. Vektordiagramm tulenebki siinuskõvera joonestamise konstruktsioonist. Olgu vektoriks, joonise mõõtkavas ringjoone raadiuseks, elektrilise suuruse, näiteks pinge amplituudväärtus ja ajamõõtmise alguseks hetk, kui see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda
annaabi.ee 
