... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol
Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste
omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste
moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude niisugust omadust nim. automaatsuseks, selle tõttu on süda võimeline töötama ka väljaspool organismi, kui talle tagatakse toitainete ja hapniku juurdevool ning sobiv temperatuur. Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi, mis koosneb atüüpilisest lihaskoest, kuuluvad sinuatriaal- ja atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His´i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuga
ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Saranasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbed algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude niisugust omadust nim automaatsuseks, selle tõttu on süda võimeline töötama ka väljaspol organismi, kui talle tagatakse toitainete ja hapniku juurdevool ja sobiv temp. Südame ja erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi, mis koosneb atüüpilisest lihaskoest, kuuluvad sinuatriaal- ja atrioventriukulaarsõlm, His'i kimp, His'i kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyné kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib süüdame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva antrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His'i kimpu, selle sääri ning Purkyné kiudusid pidi vatsakeste lihastele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme e süstol.
Südamelihasraku membraani akktsioonipotensiaal algab kiire depolarisatsiooniga, kestes 0,2 sek, olles suurema osa uute impulsside suhtes tundetu. Järgnev lihase kontraktsioon vältab 0,15 ja vatsakestes 0,3 sek. Ajavahemikud lühenevad kui südame löögisagedus kasvab. Sümpaatilised saabuvad närvikiud kiirendavad ja parasümpaatilised aeglustavad südame tööd. Süda suudab töötada ka autonoomselt.(3) Südame erutusjuhtesüsteem koosneb atüüpilisest lihaskoest, kuhu kuuluvad sinuatriaal- ja atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ja Purynê kiud.(1) Sinuatriaalsõlm asub parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Südame kontraktsiooni käivitab harilikult urke-koja e. sinuatriaalsõlm, mis tavaliselt jõuab vallandada uue südametsükli enne teisi südame osi. Terve inimese normaalne siinusütm puhkeolekus on 70-80 lööki minutis. Erutusjuhtesüsteemi alaosade talitlust saab demonstreerida akuutses katses konnal. Inimese
Ehituselt on südamelihas sarnane vöötlihasele. Müosiini ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeleti omadest lühemad ja kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega-müokardi kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude sellist omadust nim.automaatsuseks, seetõttu süda võib töötada ka väljaspool organismi. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem- ,mis koosneb atüüpilisest lihaskoest,kuuluvad sinuatriaal-ja atrioventikulaarsõlm, Hisi-kimp, Hisi kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudene Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Seal tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atriventikulaarsõlmeni. Sealt edasi Hisi kimpu, selle sääri ja Purkyne kiudusid pidi vatsakese lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihase kokkutõmme e.süstol
annaabi.ee 
