Kõige rohkem liike elab troopilistes meredes. Eestis on tuvastatud liike 16st perekonnast. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/punavetikad1] 3 KUJUNEMINE Punavetiktaimed on üks vanimaid vetikate hõimkondi. Nad kujutavad endast iseseisvat, väga ammu eraldunud umbselt lõppevat evulutsiooniharu, mis on arenenud teistega parealleelselt ja neist sõltumatult. Suurim sarnasus on neil sinivetikatega, vanima taimerühmaga, kellega neil on olnud ilmselt ühised vanemad. Seda tõestab ühesugused, ainult neil esinevad pigmendid fükoerütriin ja fükotsüaan. (Trei, 1991) LEVIK Punavetikad on enamsti mereasukad, ainult vähesed perekonnad elavad magevees(umbes 100 liiki). Maailmameres on nad laialt levinud polaar-, paras- ja troopikavöötme meredes. Enamik punavetikaid asustab meres võrdlemisi sügavaid piirkondi. Nad on varjutaimed ja sageli ainsad
Mügarbakteritega on sümbioosis enamus liblikõielisi taimi. Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta. Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat Rhamnales, Proteales, Rosales, Casuarinales, Myricales, Fagales, Ranunculales (nt porss ja lepp). Umbes 150 maismaa taimeliiki elavad sümbioosis sinivetikatega, mis asuvad lehetippudes või varres. Näited: läbi sambla-palm Weffia regia +epifüütne sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära. N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja
typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks
(Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
kruvijas-niitjad spiroheete.
1. Bakterite üldiseloomustus
Bakterid (
Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon. Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd)
Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nim etage m veel k õhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi ´t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae´d. Ke erdunud rakuga bakterid nim etatakse spirillideks (spirillum ). Lisaks tuntakse veel, pike mate kepikeste kujulised Bakterite üldiseloomustus Bakterid on kõige väikse mad ja lihtsamad rakulise ehitusega mikroorganis mid. Nad on tüüpiliselt üherakulised e eltuumsed organis mid, kuuluvad koos sinivetikatega eluriiki Procaryota. Nende suurus on ligikaudu 0,0010,003 m m. Bakterite hulka kuuluvaks loevad paljud teadlased ka eraldi rüh madena eristama hakatud m etabaktereid, keda peetakse vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite (Eubacteria) ja rakutuumaga päris tuumsete organis mide vahel. Väliskujult kerajad, niitjad v õi kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist o mavahel seotuks ja m o odustavad rakukogu mikke või erineva pikkusega ahelaid
Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon. Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd)
annaabi.ee 
